Eesti teadlaste läbimurre: silokonservandina kasutatav piimhappebakter sai Euroopa Toiduohutusametilt positiivse hinnangu

Eesti teadlaste poolt avastatud piimhappebakter Lactobacillus plantarum NCIMB 30236 sai Euroopa Toiduohutusametilt (EFSA) positiivse hinnangu ja kanti Euroopa Liidu söödalisandite registrisse. See annab loa turustada uut kodumaist silokonservanti kõikides EL riikides. Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskuse (TAK) bakter on esimeste seas Euroopa Liidus, millele anti Euroopa Komisjoni luba ning mis kanti Euroopa Komisjoni registreeritud söödalisandite nimekirja silokonservandina.

TAKi juhataja Ene Tammsaare sõnul on aastatepikkust uurimistööd lisaks TAK-ile teinud Eesti Maaülikooli, Tartu Ülikooli ja Eesti Maaviljeluse Instituudi teadlased ning Starter ST. Bakter on deponeeritud rahvusvahelises mikroobikollektsioonis Šotimaal numbri all NCIMB 30236. „Eesti on siiani silokonservante importinud, kuid nüüd on meil olemas oma kodumaine silo konservant, millel on kõrge ekspordipotentsiaal,“ lisas ta.

Piimhappebakter kuulub TAK-ile ning TAK annab litsentsi bakteri tootmiseks ja turustamiseks. Silobakteri uuringuid toetanud Starter ST juhatuse esimees Üllas Jaaska loodab Eestis avastatud bakteriga silokonservandi müügile tuua juba järgmisel kevadel. Lisaks Eestile on plaan alustada ekspordiga Soome ja Lätti ning sealt edasi juba järgmistesse ELi riikidesse.

Bakter pärineb Lõuna-Eesti rohumaadelt isoleeritud laktobatsillide segakultuurist. Bakteril on võime toota piimhapet. Tekkiv happeline keskkond konserveerib sööda, hoides ära riknemist põhjustavate mikroorganismide arengu. Silobakteri kasutamine parandab haljassöödast valmistatava silo kvaliteeti ning aitab vältida fermentatsioonil tekkivaid toitainete kadusid.

TAK-i/EMÜ teadur Andres Olt: “Tänaseks teame, et selle bakteriga saab teha väga hea kvaliteediga ja pikaajalise säilivusega sööda. Seega, tagades silo kõrge toitainetesisalduse, kajastub selle söötmine loomadele nende paremas toodanguvõimes. TAK-i bakterite kollektsioonis on veel teisigi perspektiivseid silo fermentatsioonikäiku suunavaid baktereid, kelle uurimisega kavatseme jätkata. Laias plaanis on meie soov pakkuda farmeritele lahendusi loomade söödabaasi parandamiseks ja seeläbi tõsta veelgi nii loomakasvatussaaduste tootmise efektiivsust kui kvaliteeti“.

OÜ Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskus uurib teadusasutuste ja ettevõtluspartnerite koostöös piima kui tervisliku ja asendamatu toiduaine ja kõrgväärtusliku biotoorme biotehnoloogilisi tootmis- ja töötlemisvõimalusi.

TAK-i uurimistööde fookuses on innovatiivsete teaduspõhiste tehnoloogiaplatvormide arendamine jätkusuutliku piimatootmise ja uudsete tervislike toodete väljatöötamiseks (jätkusuutlikud aretusstrateegiad disainitud koostisega tervisliku ning tehnoloogiliselt sobiva piima tootmiseks; jätkusuutlikud söötmisstrateegiad disainitud koostisega tervisliku piima tootmiseks; teaduspõhiste funktsionaalsete piimatoodete ja innovaatiliste tehnoloogiaplatvormide väljatöötamine ettevõtetele- mikrobioloogilised, biokeemilised ja kliinilised aspektid).

Põhilised uurimisvaldkonnad hõlmavad kahte Eesti teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni strateegia 2007-2013 eelisala – biotehnoloogiat ja inimese tervist. Püstitatud eesmärkide täitmine saavutatakse multidistsiplinaarse teadus- ja arendustööga põllumajanduse, toiduteaduse ja meditsiini valdkonnas.

Lisainformatsioon: Ene Tammsaar, OÜ Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskuse juhataja
Tel: 516 4210
E-post: ene.tammsaar@tptak.ee

Eelmine luguLäti toetab Eesti nõudmisi põllumajandustoetuste võrdsustamiseks
Järgmine luguEesti ja Soome: maaelutoetusi tuleb jagada õiglasemalt