Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja hinnangul on positiivne, et eile Brüsselis toimunud EL põllumajandusministrite nõukogul otsustati põllumajanduse keeruline olukord taas arutluse alla võtta. Samas on piima- ja sealihatootjate olukorra leevendamiseks lisaks Euroopa Liidu meetmetele vajalik rakendada ka siseriiklikke toetusi.
„Põllumajandussektori olukord on keeruline kogu Euroopa Liidus, mistõttu aitavad EL ühise turukorralduse meetmed kaudselt stabiliseerida turuolukorda ka meie tootjate jaoks. Samas on näiteks piimatoodete sekkumishindade tase liialt madal, et tagada põllumeeste jaoks minimaalsetki sissetulekut tootmisega jätkamiseks. Euroopa Liidu jaoks prioriteetsed müügiedendusmeetmed on kahtlemata vajalikud, kuid nende võimalik mõju hakkab järk-järgult avalduma alles järgmisest aastast,“ selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.
„Euroopa Liidu turukorraldus- ja müügiedendusprogrammid ei asenda siiski Eesti valitsuse ülesandeid kriisi mõjude leevendamisel. Vastamist vajab küsimus, kuidas käesolev aasta suurte kadudeta üle elada? Valitsusel on riigieelarve ja uue eelarvestrateegia kujundamisel võimalus – kui mitte kohustus – korrigeerida viimaste aastate otsuseid jätta kolme aasta jooksul põllumeestele maksmata täiendavad üleminekutoetused, mis on süvendanud põllumajandussektori turukriisi mõjusid ning viinud muuhulgas Eesti piimatootmise vähenemiseni,“ lisas Sõrmus.
2015. aasta oli Eesti seakasvatusele läbi aegade üks raskemaid. „Seakatku tõkestamiseks kehtestatud piirangutsoonid avaldavad seakasvatustele tugevat negatiivset majanduslikku mõju ja on tekitanud ilmselge turutõrke, mistõttu on Eesti seakasvatuse püsimiseks vajalik jätkuv riigi toetus. Kriitilise tähtsusega on ka kolmanda tsooni piirangute ulatus ja ajaline kestus, mistõttu on tervitatav maaeluministri ettepanek Eesti piirangutsoonide seadmisel senisest enam põhineda teaduslikele põhjendustele,“ rõhutas Sõrmus.
Turukriisi ja sigade Aafrika katku tõttu vähenes möödunud aastal oluliselt nii Eesti piimalehmade kui sigade arv. Piimahinna suure languse mõjusid on võimendanud viimaste valitsuskoalitsioonide otsused jätta Eesti põllumajandustootjatele kolme aasta jooksul riigieelarvest maksmata ligi 70 miljonit eurot üleminekutoetusi, mis on varasemalt kokku lepitud Euroopa Liidus meie toetuste madala taseme kompenseerimiseks ja languse ärahoidmiseks. Samuti pole riigi toetus seakasvatusele olnud kaugeltki piisav.
Lisainfo: Roomet Sõrmus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja, tel 520 5857, e-kiri: roomet.sormus@epkk.ee
