Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) alustab uue koostööprojektiga, mille eesmärk on jagada Eesti teadmisi ja kogemusi Ukraina põllumeestega taastava põllumajanduse vallas. Projekti keskmes on mullasõbralikud praktikad, mis aitavad suurendada mulla elurikkust, soodustavad süsiniku sidumist ning vähendavad toitainete kadu.
„Ukraina mullad on küll viljakad, kuid kohapealt saadud info kohaselt on trendid murettekitavad – intensiivse majandamise ja vananenud tehnoloogiate kasutamise tagajärjeks on mulla seisundi halvenemine ja tuuleerosioon. Seetõttu on mullasõbralike praktikate juurutamine seal erakordselt oluline, kuna põllumajandustoodete müügist saab Ukraina väga suure osa oma ekspordituludest. Meil on hea meel, et saame Eesti kogemusi ja teadmisi Ukraina põllumeestega jagada,” ütles EPKK rahvusvaheliste projektide juht Silja Lehtpuu.
Projekti kohalik koostööpartner on AS Korostyshivzeminvest, kus kasvatatakse ca 7000 hektaril erinevaid kultuure- nisu, päevalille, sojauba, rapsi, maisi, hernest jne. Ettevõte kuulub Ukraina ühte regiooni suurimasse põllumajandusettevõtete gruppi “Agroposperis”, kes ekspordib Musta mere piirkonnast igal aastal ligikaudu 3 miljonit tonni teravilja ja muid saadusi. Koostöö on kavandatud ka Zõtomõri regiooni põllumajanduskolledžiga, mis võimaldab viia uued teadmised ja oskused otse noorte põllumeesteni. Projekti käigus viiakse läbi põldkatsed, korraldatakse koolitusi ja põllupäevi Ukrainas, lisaks valmivad infomaterjalid mullasõbralike praktikate kohta. Juba järgmise aasta kevadel võõrustab EPKK Eestis Ukraina põllumeeste gruppi, kellele tutvustatakse meie parimaid näiteid ja kogemusi.
Projekti rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) Arenguriikide kliimapoliitika eesmärkide saavutamise toetusmeetme kaudu, mida rahastatakse heitkogustega kauplemise süsteemi vahenditest. “Tegemist on Eesti enda panusega Ukraina põllumajanduse kestlikumaks muutmisesse. Eesti põllumeeste ja parimate ekspertide teadmiste ja kogemuste jagamise kaudu saame aidata kaasa Ukraina põllumajanduse pikaajalisele jätkusuutlikkusele,” lisas Lehtpuu.
