27.-28. oktoobrini toimusid Brüsselis Copa-Cogeca sealiha töögrupp ja komisjoni sealiha nõuandev komitee istungid, millel Eestit esindas Einar Jakobi. Päevakorras oli sigade Aafika katku küsimus Balti riikides ja Poolas. Poola esindaja sõnul on tsoonipiirangud müügile hävitavad, metssigade küttimist tuleb suurendada rakendades paremaid motivatsiooniskeeme jahimeestele ja surnud metssigade leidjatele, biohutusnõudeid mittetäitvad farmerid peavad seakasvatuse kohe lõpetama ning valitsusepoolne kompensatsioon peab olema piisav, et farmer saaks sektorist väljuda ilma suuri kahjusid kandmata.
Eesti esindaja märkis, et 3. tsooni jäänud bioohutusnõudeid täitvate farmide olukord on tänu müügipiirangutele tunduvalt raskem kui neil, kelle ettevõtteid katk on tabanud. Esimesed hüvitised katku eest on juba välja makstud, kuid 3. tsooni jäänud farmide müügivõimalused pole senini paranenud (turuhind on kõigest 50% tootmise omahinnast). Metssigade populatsioon on kasvanud kontrollimatult suureks, mistõttu on väga raske tagada katkust veel puutumatute piirkondade turvalisust. Senimaani on veel majapidamisi, kes pole rakendanud piisavaid biohutusmeetmeid ning on seega ohuks kõigile teistele seakasvatajatele. Kui probleemiga täie tõsidusega ei tegeleta, jõuab katk Lääne-Euroopasse kiiremini, kui osatakse karta,sest logistika liikmesriikide vahel on tihe.
Leedu esindaja sõnul on 3. tsooni jäävate farmide müügihind 10-15% madalam turuhinnast, väikemajapidamiste bioohutus on tõsiseks probleemiks, kuid tootmise lõpetamiseks ei ole senimaani toimivat hüvitiste süsteemi, mis veenaks väikefarmereid tegevust lõpetama. Metssigade juurdevoolu Valgevene territooriumilt ei ole võimalik takistada, sest Valgevene senini eitab taudiprobleemi ning kohalikel jahimeestel ei ole motivatsiooni jahitegevuse suurendamiseks.
Hispaania esindaja sõnul võideti aastakümneid tagasi Hispaanias ja Portugalis levinud SAK tänu järjekindlale tõrjekavale ja kõikide ametkondade väga hästi kordineeritud koostööle. Metssigade levik ei ole kõige suurem leviku põhjus, vaid hoopis inimtegevus. Balti riigid peavad rakendama veel tõhusamaid ja rangeimaid monitooringu meetmeid.
Taani esindaja rõhutas, et Balti riikide ja Poola olukord ei ole päris võrreldav Hispaania ja Portugaliga, sest nende naabruses ei olnud riiki, kes koostööst keeldudes oleks olnud täiendav oht. Valgevenega aga koostöö ja infovahetus puudub. Samuti on Balti riikides väga suur metsaga kaetud territoorium erinevalt Hispaaniast. Taanis makstakse jahimeestele iga lastud metssea pealt 200-300 eurot.
Soome on väga mures, kuna neil on üle 1000 km ühist piir Venemaaga, kus katkuleiud on tuvastatud. Praktiliselt on metssiga kuulutatud jahimeestele lindpriiks.
Koosolekul räägiti ka Porcine Epidemic Diarrhea (PED) taudi levikust Ameerikas. PED-st on saanud Ameerika ja Aasia kontinendile tõsine probleem ning vabakaubanduslepingute realiseerumisel USA ja Kanadaga seisab EL selle uue taudi riskiga silmitsi. Tuleb palju õppust võtta sellest kuidas USA-s on tehtud ennetustööd, kuid veel olulisem on koostöö USA ja Kanada veterinaarametkondadega, et vältida sarnaseid probleeme, mis on EL-l juba tekkinud seoses sigade Aafrika katkuga.
Arutelus EL sealiha ekspordi ja siseturu olukorra kohta märgiti, et sigade Aafrika katku leviku tõttu EL-s on enamus ekspordi sihtriike kehtestanud kitsendused EL-st sisseostetavale sealihale. Kui enne katku levikut oli Poolal toimiv eksport Aasiasse, siis nüüd on see katkenud. Töö ekspordi taastamise suunal käib, kui suudetakse veenda sihtriike toodete ohutuses. On riike, kes on impordi Poolast teinud osaliselt võimalikuks (Albaania, Kirgistan, Moldova, Ukraina). EL eksport Hiina ja Hong Kongi on 2015. aastal langenud, kuid Singapuri ja Jaapanisse tõusnud. Aasias on põhiliseks konkurendiks USA, kes annab 180 päeva ekspordi krediiti sellistele riikidele nagu Vietnam ja Filipiinid. Tegemist on arvestatavate turgudega, mida üritab endale võita ka EL. Jätkuvad läbirääkimised Ladina-Ameerika riikidega, Kolumbial on enamus EL riikidega kokkulepped juba olemas, Mehhiko impordib juba Taanist päris edukalt. Venemaa eksport on eelkõige takerdunud poliitiliste põhjuste taha, kuid ettekäändeks on Vene poole pealt toodud ka seakatku ohtu EL-st. Rümba hind püsib endiselt madalal, olles 145 EUR/kg kohta, kuid Brasiilia hinnatase 116 EUR/kg on maailmaturul tõsiseks konkurendiks. Kuna tootmise tase pole EL-s langenud, siis arutlusel on järjekordse eraladustamise avamine EL-s. Kuna eelmine eraladustamine 2015 kevadel ei andnud soovitud tulemust (lühiajaliselt ladustatud sealiha turuletulek viis hinnad jälle langusse), siis ei ole veel langetatud otsust, millal ladustamist alustada. Mõned liikmesriigid on rakendanud siseriiklikke abimeetmeid seakasvatajate toetamiseks, et vältida põhikarja hävitamist: näiteks maksab Belgia lühiajalist emise toetust kuni 6 kuud. Muret teeb WHO viimastel päevadel tehtud avaldused punase liha kahjulikusest, mille vastu peaks esitama teaduslikult argumenteeritud seisukohti kaitsmaks lihatootjaid ja töötlejaid.
Söödaturu ülevaadet andes tõdeti, et teravilja saagid on 2015 kõikjal maailmas paremad kui eelmisel aastal: rekordiline nisusaak, soja saak 6,6% kõrgem kui 2014 (maailma toodang 85 milj t), ainult maisi tulemus on pisut kehvem kui mullu. Tänu heale saagile on soja hinnaks 360 USD/t. Nisu hea saagikuse ja hinna tulemusena asendatakse söödaratsioonides mais nisuga. Venemaa ja Ukraina teostavad sellel hooajal rekordmahtudega eksporti. Endiselt ei ole EL-s jõutud kokkuleppele loomsete proteiinide kasutamisel söödas, nagu teeb seda Ameerika kontinent, hoides sellega söödahinda odavana. Seni ei ole see põhjustanud USA-s ja Brasiilias mingeid komplikatsioone, kogu maailm tarbib seda liha, kuid EL ei suuda alates 2005. aastast, kui teema päevakorda kerkis, langetada otsust loomse proteiini kasutamise kasuks.
Loomade heaolu nõuete järgimist uuriv raport annab teada, et täielikult täidavad nõudeid 22 liikmesriiki ning 6-le liikmesriigile on tehtud rida ettekirjutusi, millest nüüdseks peaks olema 85% juba täidetud. Kontrolliga loodetakse lõpuni jõuda 2016. aasta jooksul. Komisjonile heidetakse ette vähest informatsiooni avalikustamist tuvastatud puuduste kohta ning riikide kohta, kes nõudeid ei täida. Samas oleks kasulik teada, kuidas on puuduseid likvideeritud. DG AGRI poolt tehtud taustauuringus erinevate maailma riikide seakasvatuse vastavusest kehtivatele keskkonna ja loomade heaolu nõuetele ning sellest tingitud tootmise omahinna tasemele avaldub huvitavaid võrdlusmomente. Uuringus on kasutatud väga erinevate ühiskondade seakasvatuse andmeid: Brasiilia(keskmine farm 500 emist), USA (3200 emist), Poola (50 emist), Taani (650 emist), Saksamaa (180 emist). Konkurentsitult on kõige kallim tootmise omahind EL riikides, kuna järgimist vajavaid reegleid on kõige rohkem. EL tarbijal oleks nagu identiteedi kriis: me tahame süüa kõige parimat kvaliteeti, kuid ostame ikkagi kõige odavamat liha. Seega on EL seakasvatajate kulutused tehtud pigem loomakaitse ja keskkonna lobigruppide rahustamiseks, aga mitte tarbija hüvanguks. Käesoleval ajal pingestab olukorda veel täiendavalt WHO poolt tehtud avaldus liha kahjulikusest. Parima võimaliku tehnoloogiana (BREF) tuleb aksepteerida ka täisrestpõrandaid, sest nende põrandate eelistuseks on läga kiire eraldamine, seega parema sisekliima tagamine laudas. Põhu allapanuna kasutamine restpõrandaga laudas ei anna tulemust, sest see takistab lägaeraldust. Põhk on õigustatud ainult täispõrandaga laudas, kus põhul on ülesanne siduda liigset niiskust.
