Sel nädalal Brüsselis toimunud Copa-Cogeca presiidiumide koosolekul osalesid EL-poolne Brexiti pealäbirääkija Michel Barnier, põllumajandusvolinik Phil Hogan ja Euroopa Komisjoni asepresident Jyrki Katainen.
Michel Barnier: Ei ole mõtet loota, et Brexitiga midagi ei muutu!
29. märtsi öösel 2019.a saab Ühendkuningriigist kolmas riik – ükskõik, kas leping EL-ga sõlmitakse või mitte. See on nende otsus ja me austame seda. Meie huvides on lepingu sõlmimine, isegi kui paljud asjaolud muutuvad. Barnieri pädevuses on EL poolt läbi rääkida kolm peamist teemat: kodanike õigused, riigipiirid ja eelarve; muud küsimused, nt brittide poolt tühjaks jäävad Europarlamendi liikmete kohad, pangandus, asutuste tegevuskohad jms on liikmesriikide otsustada. Tõehetk saabub detsembri Euroopa Ülemkogu istungil, kus otsustakse, kas läbirääkimistel ülalnimetatud kolmes küsimuses on tehtud piisav edasiminek, et saaks alustada üleminekuperioodi Ühendkuningriigi EL-st lahkumiseks. Üleminekuperioodi saab artikkel 50 kohaselt alustada ainult siis, kui Ülemkogu selle ühehäälselt kinnitab. Peale selle on veel hulk esmapilgul vähemtähtsaid, kuid tegelikult süsteemseid küsimusi, nt tuumajaamad, geograafliste päritolutähiste vastastikune tunnustamine, WTO läbirääkimiste raames sõlmitud lepped – viimaseid on üle 750; britid peavad leidma administratiivse võimekuse need nüüd ise uuesti sõlmida. ÜK impordib 70% oma põllumajandustooteid EL-st, kuid sama olulised on ka nt aeronautika, kemikaalid. Business as usual ei jätku; kahetseme ÜK otsust, kuid peale 44 aasta pikkust integratsiooni ja koostöös ühiste reeglite loomist on lahkumisel tuntavad tagajärjed. Kõik EL liikmesriigid peaksid selleks end ette valmistama. Lahkumisläbirääkimised on unikaalsed, kuid mitte salajased; kõik alla kirjutatud lepingud avalikustatakse Euroopa Komisjoni kodulehel.
Phil Hogan: „Kõigile ühtemoodi“- poliitika ei toimi!
Euroopa Komisjon pakub parema, liikmesriikidele suuremat otsustusvabadust pakkuva poliitika, mis hoiab sektori tugeva ja jätkusuutlikuna järgmisel kümnendil. Jätkub ÜPP kahesambaline struktuur: otsetoetused ja tugev maaelu arengu sammas. Põllumehed on maa sool keskkonnakaitse ja kliimamuutusega kohanemise osas; neid tuleb esitleda osana lahendusest, mitte vastupidi. Rohestamise meetmeid ei jätkata, kohalikele oludele vastavad keskkonnameetmed töötavad paremini. Subsidiaarsuse eesmärk on suurem usaldus liikmesriikide vastu administreerimisel, mitte ühise poliitika laostamine. Hogan ei näe esimese samba kaasfinantseerimist lahendusena eelarve täitmisele, kuid „saatus pole tema kätes“. Kui netomaksjad ei nõustu rohkem maksma, siis tuleb eelarve vähendamine. Tegutsemistingimused peavad olema võrdsed kõigile põllumeestele, kuna meil on ühisturg – see on alati väljakutse. Protsess toetuste võrdsustamise suunas jätkub. Lihtsustamine on oluline, nt maaelu arengu programmide heakskiitmise puhul. Fakt, et turukorraldusmeetmeid teatises ei mainita tähendab, et jätkame praeguste meetmetega ja oleme nendega rahul. Vaatame siiski võimalusi, kuidas neid paremaks muuta. Kriisijuhtimisfond oleks vajalik, kuid on ebaselgus eelarve osas; senine kriisifond ei ole töötanud. Peame vaatama uusi võimalusi, vaja maksimaalset arvu meetmeid erinevate kriisidega toimetulekuks. Ülempiiride kehtestamine toetustele ei pruugi säästa küll raha, kuid peame vaatama poliitilist ja ühiskondlikku reaalsust, tahame anda rohkem raha väikestele ja keskmistel farmidele, kellel on vähem ressursse.
Jyrki Katainen: Nõudke oma riigi rahandusasutustelt Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) kaasamist kõrge riskiga projektide rahastamiseks!
EFSI on eksisteerinud üle kahe aasta, kuid põllumajandussektor ei ole seda eriti kasutanud, kas teadmatusest või finantsasutuste soovimatusest. EFSI on rahastanud 50 miljardi eest projekte, tuues kaasa 250 miljardi eest kohalikke investeeringuid. Need on kõrge riskiga projektid, mida finantsasutused ilma toetuseta ei rahastaks või ei rahastaks sellisel ajal või samas mahus. Garanteeritakse 50% panga riskist. Valitsuse ega KOV nõusolek ei ole vajalik, EFSI teenindab erakliente. Projektinäiteid vaata EFSI kodulehelt http://www.eib.org/efsi/index.htm?lang=en
Volinik Katainen andis ülevaate ka Mercosuri kaubandusläbirääkimiste käigust, märkides, et EL eesmärk on saavutada parem turulepääs. Kohalviibijad teavitasid volinikku planeeritava veiseliha impordikvoodi mõjust EL siseturule, paludes tal mõista ja silmas pidada, et lisa 70 -100 tonni import-veiseliha toomine EL turule Brexiti tingimustes, kus ekspordi jätkumine ÜK-sse on ebaselge, hävitab EL siseturu ning põllumajandusettevõtted.
