27.-28. aprillil toimusid Brüsselis Copa-Cogeca presiidiumide koosolekud, kus liikmesorganisatsioonide juhid arutasid hetkel olulisi põllumajanduspoliitika teemasid ja turuolukorda. Kõne all olid säästva taimekaitse määrus, looduse taastamise määrus, süsiniku eemaldamise sertifitseerimisraamistik, olukord ELi teraviljaturul seoses Ukraina impordiga jpm.
Lisaks toimus rida kohtumise Euroopa parlamendi saadikute, DG CLIMA peadirektori ja teiste ELi organisatsioonide esindajatega. Koosolekutel osalesid EPKK juhatuse esimees Ants Noot ning Brüsseli esindaja Ene Kärner.
Eurosaadikud: taimekaitsevahendite säästva kasutuse määruse kinnitamine lükkub tõenäoliselt edasi
Copa-Cogecas toimus 27. aprillil kohtumine Euroopa Parlamendi põllumajanduskomitee saadikute Clara Aguilera (Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon, Hispaania) ja Alexander Bernhuberiga (Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon, Austria), kes tutvustasid käimasolevaid arutelusid ja oma nägemust taimekaitsevahendite säästva kasutamise määruse vastuvõtmise protsessis.
Euroopa Komisjon avaldas taimekaitsevahendite säästva kasutuse määruse ettepaneku möödunud aasta 22. juulil ning praegu on koostamisel raport Europarlamendi keskkonnakomitees. Kuigi põllumajanduskomitee saadikute arvamusel on vähem kaalu, on nad siiski aruteludesse kaasatud. Nende sõnul on põllumeestele vaja korralikke juhiseid, kuidas taimekaitsevahendite vähendamist teostada, mitte lihtsalt nõuda, et liikmesriigid peavad vastama reeglitele; tervis ja keskkond sellest ei parane. Taimekaitsevahendite kasutamise keelamisele nn tundlikel aladel tuleks läheneda erinevalt: näiteks linnades lasteaedade ja haiglate lähedal võivad keelamised olla väga ranged, kuid põllumajandustootmine on täiesti teine asi – põllumeestele on alati lubatud, et nad saavad tegutseda nt Natura 2000 aladel. 50% kasutamise vähendamise eesmärkide kohta liikmesriikidele ütlesid saadikud, et komisjoni kalkulatsioonimeetod ei ole realistlik. Kõik liikmesriigid pole taimekaitsevahendite kasutamist ühtlaselt vähendanud, samas ei ole ühesugused ka klimaatilised tingimused, kasvatatavad kultuurid, tootmismeetodid. Edendada tuleks juba vabatahtlikult käimasolevat vähendamist, mitte luua seaduslikult siduvaid eesmärke. Toidujulgeolek tuleb igal juhul tagada ning teadlikkus taimekaitsevahendite olulisusest toidujulgeoleku kindlustamisel peab kasvama. Ka uute genoomitehnikate (mutagenees ja tsisgenees) kasutuselevõttu ei tohi edasi lükata. Kogu protsessi rahastamine ei saa tulla ainult ÜPP arvelt ning samad tingimused taimekaitsevahendite vähendamise kohta peavad kehtima ka Euroopa Liitu imporditavate toodete kohta.
Hetkel on keskkonnakomitees valmivale raportile tehtud üle 3000 muudatusettepaneku. Raporti üle hääletab Europarlamendi täiskogu oktoobrikuus. Pärast seda algavad kolmepoolsed läbirääkimised (triloogid) Europarlamendi, Euroopa komisjoni ja liikmesriikide vahel. Enne Europarlamendi valimisi järgmisel aastal jõuab toimuda vaid üks triloog, mistõttu lükkub uue määruse lõplik kinnitamine edasi järgmise parlamendi ja komisjoni koosseisu ametiajale. Põllumajanduskomitee saadikute sõnul ei oleks arutelude edasilükkumine kuigi kahetsusväärne.
DG CLIMA: peame kliimaneutraalsuse lahendused välja töötama koos põllumeestega
27. aprillil Copa-Cogeca liikmesorganisatsioonidega kohtunud ELi Kliimameetmete peadirektoraadi juht Kurt Vandenberghe rõhutas korduvalt, et põllumajandus on ELi alus, fundamentaalne sektor meie ühiskonnale, majandusele ja Euroopale. Põllumajandust vaadatakse kui lahenduste allikat, kellega koostöös saavutab EL eesmärgiks seatud kliimaneutraalsuse 2050. aastaks.
Selleks on EL-il olemas meetmed, lisaks luuakse regulatsioonid aladel, kus halvasti toime tuleme, nt autode reostus, eesmärgid taastuvenergia kohta, rahastamine Uue Põlvkonna EL fondi, ÜPP jne kaudu. Järgmise paari aasta jooksul rakendame selle, mis Euroopa Parlament ja komisjon kokku leppisid. Eesmärk 55 on asjakohane põllumajandussektorile, nt heidete vähendamine loomakasvatusest; LULUCFi eesmärk süsiniku eemaldamine. See „tõlgitakse“ rahvuslikesse energia- ja kliimakavadesse, mis tuleb komisjonile esitada juba selleks suveks. Ootame ka ÜPP strateegiakavade täiendamist Eesmärk 55 järgselt.
Juba praegu peame vaatama 2030. aastast kaugemale. Tähtis on vastupidavuse tõstmine kliimamuutuse suhtes. Seame eesmärgid 2040. aastaks, järgmine komisjon peab kinnitama meetmed nende saavutamiseks. Peame vaatama maakasutust ja põllumajanduse eesmärke. Peame vaatama ka ringmajandust ja seda, kuidas kasutame ressursse EL-s. Kuidas saame parimini koos töötada, et vähendada heiteid ka põllumajandusest. Kopenhaagenis asuva ELi keskkonnaagentuuri andmetel vähendaks põllumajandus tavaolukorras heiteid 4,5% aastani 2040, vaja on rohkem. Seejuures tuleb suurendada põllumajandustootmist, peame töötama koos nii kiiresti, kui võimalik. See on jagatud vastutus, kõike ei saa vaid farmerite õlule panna, oma osa on ka tarbijatel ja kogu tarneahelal.
Süsiniku eemaldamise sertifitseerimine meelitab kasutama ainult siis, kui see on usaldusväärne. Küsimus on, kuidas integreerime süsiniku eemaldamise poliitilisse raamistikku peale 2030? See võiks olla uus sissetulekuallikas, peaks parendama maapiirkondade elujärge, sealjuures aidates looduskeskkonda ja toidutootmist. Peaks andma kasu ka elurikkusele. Vaja on leida tasakaal, et raamistik ei tuleks liiga spetsiifiline, kuigi arvestab piirkondlikke erinevusi. On risk rohepesule, halvim oleks sektorile, kui räägime süsinikupõllundusest ja siis ilmneb palju võltstegevusi. Peab kaasama lisanduvaid tasusid farmeritele; tööstused saavad osta krediiti ja väita, et nad töötavad kaasa. Kui see turg töötab hästi, siis saavad farmerid lisaraha. Reeglid peavad olema võimalikult selged, samas peegeldama reaalsust ja olema rakendatavad, peavad sobima ka väikefarmidele, gruppidele, kuidas aidata nõuandeteenistust jne. EL on esimene maailmas, kes seda teeb, mõju maailmale saab olema suur. Koostöö kolmandate riikidega on kasvavalt oluline. Peame töötama rohkem ülejäänud maailmaga, et nemad ka läheksid samas suunas. EL ühisturg ja tarbijad ei taha osta saastatud tooteid, vaid puhtaid, seepärast kehtestasime süsinikupiiri meetme. Turg jääb avatuks, aga ainult puhastele toodetele.
FoodDrinkEurope: toidule pööratakse ELi poliitikas liiga vähe tähelepanu
Euroopa toiduainetööstuste liidu FoodDrinkEurope president Marco Settembri ja peadirektor Dirk Jacobs tutvustasid 28. aprillil Copa-Cogeca presiidiumile oma ettepanekuid ELi toiduainesektori tugevdamiseks ja parendamiseks. Nad leiavad, et toit ja põllumajandus ei ole praegu piisavalt tähtsal kohal EL poliitikas võrreldes teiste sektoritega. Kriisides on toidu tarneahel tõestanud oma vastupidavust, mida poliitika sageli ei tunnusta. Siiski, toidutootmine võib muuta haavavamaks, sest tarbija tahab kõike korraga – kestlikkust, kliimasõbralikkust, loomatervishoidu, tervislikkust, mahedat jne. Kestlikkus ei peaks olema ainult keskkonnakaitseline, vaid ka sotsiaalne ja konkurentsivõime, sh farmerite sissetulek. Farmerid on nõuetest frustreeritud, eriti peale rohelepet; eesmärke saab täita, kui on olemas tehnoloogiad ja rahastus. Ideoloogiaid tuleb toetada täieliku investeerimisega. Ülereguleerimine ei ole tee tulevikku. Toetus peab olema konkreetne, sh mitmekesine. FoodDrinkEurope teeb järgmised ettepanekud:
1) koostöös farmerite ja tööstustega luua ELi toiduainetega seotud investeeringute ja vastupanuvõime kava, mis peaks seadma kesksele kohale põllumajanduss- ja toidusektori konkurentsivõime ja vastupanuvõime. Ei taha puutuda ÜPP eelarvet. 2) ergutada avalikke ja erainvesteeringuid 3) innovatsiooni soodustamine. Komisjoni ettepanek, mis saaks tuua lahenduse, on hilinenud, uute tehnoloogiate tunnustamine on liiga aeglane võrreldes teiste maadega. 4) uute kaubandusvõimaluste avamine. Kui midagi õppisime Covidist, siis seda, et varustusahel peab olema avatud. 5) spetsiaalse ELi toidu peadirektoraadi või muu sarnase loomine, mis tunnistab toidu strateegilist tähtsust ELis ning tagab poliitika sidususe ja koordineerimise järgmise komisjoni mandaadi jooksul.
Copa-Cogeca liikmed pidasid tehtud ettepanekuid huvitavaks, asjakohaseks ja edasist arutelu väärivaks. Silmas tuleb pidada, et ÜPP eelarve ei väheneks ja et võimaliku uue peadirektoraadi loomisel jääksid alles ka spetsiifilised põllumajanduse ja maaelu arengu teemad. Leiti ka, et vajalik on sõltumatu teadusasutus põllumajandusega seotud uuringute jaoks, kuna keskkonnakaitseorganisatsioonide tellitud uuringud, mis väidavad ELi põllumajanduse olevat jätkusuutmatu, on sageli kallutatud tulemustega.
