Lihatööstus vahetab E621 uute maitsesegudega. Eelmisel aastal teatasid mitmed lihatööstused, et loobuvad maitse- ja lõhnatugevdaja E621 kasutamisest. Suuremad lihatööstused on tooteid E621-vabaks muutnud. Et harjumuspärane lihakraam E-aine väljajätmisel lõhna- ning maitseomadusi ei kaotaks, on muudetud lihasisaldust ning töötatud välja uusi, eelmistest kallimaid maitseainesegusid. Lihatööstused väidavad, et kallimad maitseainesegud ei tõsta toodete jaehinda.
Atria müügi- ja turundusdirektori Margus Masingu sõnul ei tulnud naatriumglutamaadist ehk E621st loobumiseks teha palju muutusi. “Maitse- ja lõhnatugevdaja jõuab toodetesse maitseainesegude kaudu. Meie partnerid töötasid välja uued maitseainesegud, kus on tervislikkuse huvides vähendatud ka soolasisaldust,” rääkis Masing, lisades, et uus maitseainesegu on vanast küll mõnevõrra kallim, kuid lõpphinda see seni tõstnud ei ole.
Maitsetugevdajatest priiks
Atrial on lisaks Maks ja Mooritsale veel mitu tootesarja, mis endiselt E621 sisaldavad. Küsimusele, kas ka Wõru ning Vastse-Kuuste tootesarjast maitse- ja lõhna-tugevdajad välja praagitakse, Masing ühtset vastust ei andnud.
AS Rakvere Lihakombinaat on seadnud eesmärgiks vabaneda E621st kõikides toodetes selle aasta lõpuks. Rakvere Lihakombinaadi tootejuhi Gunnar Obolenski sõnul on praeguseks 70% tooteid maitsetugevdajast priid. “Lõhna- ja maitsetugevdaja on enamiku maitsesegude komponent. Kuid seoses tehnoloogiate arenemisega ning tootearendusega maitseaine-tööstuses on võimalik ka lihatööstuses loobuda osast lisaainetest ilma toodete harjumuspärases maitses järeleandmisi tegemata. Paraku aga võib ilma maitsetugevdajata maitseainesegu kasutamine sõltuvalt retseptist muuta toote kallimaks,” rääkis Obolenski. Asemele tulevad naturaalsed maitseained. Praeguse toitumistrendi märksõnadeks on tervislikkus ja naturaalsus. Obolenski sõnul ei ole E621st loobumine müügimahtudele mõju avaldanud, kuid see on saanud tarbijatelt palju kiitvat tagasisidet.
Lihatööstuse Maag juht Olle Horm tõdes, et tarbija pöörab ennekõike tähelepanu hinnale ning siis alles koostisele. Sarnaselt Atria ja Rakvere Lihakombinaat töötab ka Maag selle nimel, et vähendada lisaainete hulka lihatoodetes. “Esimesed E621-vabad toorvorstikesed tõime turule mõne aasta tagasi. Neid saatis suur menu. Edasi muutsime Rannarootsi tootesarjas lastevorsti retsepti, kus suurendasime lihasisaldust ning eemaldasime E621. Tootenimetuste arv, mis ei sisalda E621, kasvab kiiresti. Loomulikult tulevad uued tooted turule juba E621-vabalt,” rääkis Horm. Töösturi sõnul ei asendata E621 ühegi teise sünteetilise ainega, vaid maitse- ning lõhnaomaduste säilitamiseks kasutatakse suuremas koguses tavapäraseid maitseaineid. Praegu tegeleb lihatööstus uue maitseaine leidmise ja väljatöötamisega. Uus maitseaine on eelnevast mõnevõrra kallim, mille tulemusena tõuseb ka toote omahind.
“Toote omahind kerkib, kuid praegu mitte nii palju, et seetõttu müügihinda muutma hakata,” selgitas Horm. “See oht oleks juhul, kui maitseaine osakaal toote omahinnas oleks suurja kui kampaania korras x ajal asendataks kõik ühe maitseainega tooted teise maitseainega toodetega, siis võiks turu loogika järgi hind oluliselt tõusta.”
Tarbija peab saama toote kohta tõest infot
Kommentaar
TOOMAS KRUUSTÜK, ASi Nõo Lihatööstus tegevjuht:
Lihatootjad peavad tõstma tarbija teadlikkust turul pakutavate toodete kohta. Täpsemini selle kohta, mida tooted sisaldavad, samuti oskust lugeda ning teadvustada toodete pakenditele kirja pandud infot õigesti. Võtame näiteks täissuitsu-vorstid. Oluline on teha vahet kõrgema veesisaldusega ning madalama veesisaldusega (kuni 40 protsenti) täissuitsu-vorstidel. Sisuliselt kannavad mõlemad täissuitsuvorsti nime, kuid siin tulevad ilmsiks suured erinevused toodete kvaliteedis. Kõrgema veesisaldusega täissuitsuvorstid on katsudes pehmemad, võivad sisaldada kondilihamassi, sojajahu jms. Hinnaerinevused nende vahel pole kuigi suured, kuid inimese organismile vajaliku kättesaadava liha sisaldus jääb kõrgema veesisaldusega täissuitsuvorstides kasutatavate lisaainete tõttu siiski väheseks. Linnulihamass ei ole linnu rinnafilee, vaid tehtud rümpadest, millest on eemaldatud kõik täisväärtuslik liha. Sisuliselt on tegu pressitud liha pastaga, mis koosneb luuüdist ning kõigist linnu sisikonna jääkidest. Tuleb rõhutada, et inimesed ei tee tänapäeval enam nii rasket füüsilist tööd nagu vanasti, mistõttu tuleks süüa pigem vähem, kuid kvaliteetset liha.
Artikkel ilmus ajalehes Äripäev 26. jaanuaril 2012
