Joosepi talu noorperemees Ranet Roositalu kinnitab, et tänavu tööjõupuudust maasikapõldudel pole: talu kasvatab 35 hektaril seitset maasikasorti, mis kõik jõuavad värskelt tarbijani.
Oleme Põlvamaal Loko külas. Mustade kilede all laiuvad maasikapõllud nii kaugele, kui silm ulatub. Eestlased-ukrainlased läbisegi liiguvad kiirelt vagude vahel, täis maasikakastid tõstetakse traktori peale ja viiakse kähku külmhoonesse. Suurim maasikakorje avamaal algas selles talus jaanipäeva paiku, tipphooajal jõuab müüki mitu tonni värskeid maasikaid päevas.
“Praegu on meil tohutult palju tööd, ometi suudavad meie tootjad kodumaise maasikaga katta vaevalt kümme protsenti nõudlusest,” nentis noorperemees, et arenguruumi kodumaise maasikakasvatuse edendamiseks on piisavalt.
Joosepi talu maasikad jõudsid müüki juba maikuu keskel, kuna see talupere hakkas oma sajameetriseid kiletunneleid kütma märtsi algusest. Hollandist toodud frigotaimed pottides lõid vohama ja esimesed marjad küpsesid väga varakult.
Noorperemees Ranet tegutseb maasikapõldude vahel kui väljaõppinud agronoom, lisaks on ta ka müügi- ja turundusjuht. Tal on taskus maaülikooli magistrikraad, magistritöö teemaks oligi eri maasikasortide ja väetiste katsed.
“Isa pikaajalised kogemused, minu entusiastlik tegutsemine ja otseturustus – see ongi meie talule edu toonud,” teatas Ranet Roositalu.
Paarkümmend aastat marjakasvatust
Joosepi talu peremees Hillar Lillo alustas koos perenaise Kaire Roositaluga Loko külas maasikakasvatust mitukümmend aastat tagasi. Algul laius marjapõld vaid poolel hektaril, nüüdseks on aga see talu tõusnud üheks suurimaks maasikakasvatajaks Eestimaal, hooajatöödele võetakse appi ligi sada inimest.
Ranet meenutab, kuidas nad vend Romeliga lapsepõlves iga maasikataime voolikust eraldi kastsid: traktor sõitis ees, selle haakes oli pütt veega, kust voolikuga vett sai. Nüüdseks on põldudele paigaldatud kaasaegne kastmissüsteem imbkastmisvoolikutega. Talu agronoom Ranet käib iga päev taimede niiskust mõõtmas ja vastavalt sellele kastmissüsteemi reguleerimas.
“Meie veesüsteemides on korraga kaks imbkastmistoru, nii saame poole kiiremini vett anda,” rääkis agronoom.
Ta meenutas, et alates 2011. aastast, kui ta maaülikooli õppima läks, hakkasid nad talu uues suunas arendama – laiendati kasvupinda, soetati uusi tehnoloogiaid.
“Teeme perega kõike koos: isa on tegevjuht, ema vastutab tööliste eest, vend on masinate peal ning agronoomia ja müügitöö on minu rida,” rääkis Ranet.
Nüüdseks laiub Joosepi talus maasikakasvatus 35 hektaril, koos köögiviljadega on kasvupinda 75 hektarit. Kiletunnelites kasvavad lisaks maasikatele tomatid ja kurgid. Põldudel on kartul, aedhernes, küüslauk, sibul, aedtill, petersell, koriander. Rajatud on ka vaarikaistandus.
“Kuigi maasikakasvatus on peamine, pole me ka teisi kultuure unustanud,” tõi esile noorperemees. Joosepi talu müügilettidel on kartul ja aedvili samuti pärit nende talust. Edasi loe Maalehest.
KANDIDAAT RANET ROOSITALU
■ Joosepi talu. ■ Põlvamaa. ■ Marja- ja köögiviljakasvatus.
■ Maasikakasvatus 35 ha-l, kiletunnelites 1700 m2. Kartul ja köögivili (kurk, tomat, küüslauk, sibul, aedtill, hernes) 35 ha-l. Vaarikas 3 ha-l.
■ Aastane maasikasaak 200 t.
■ Pereettevõte. ■ Töötajaid 20, hooajatöödel 90.
KOMMENTAAR
Ettevõtlik ja uudishimulik
Ranet Roositalu on tudengipõlvest saati olnud väga tubli ja uudishimulik. Ta tahab alati uusi asju katsetada, püüab seniseid tootmisprotsesse paremaks muuta.
Ta on käinud välismaal, eelkõige Hollandis uurimas, kuidas kasvatatakse maasikaid kasvuhoones ja milliseid töövõtteid kasutatakse avamaal, et võtta need ka Joosepi talus kasutusele. Ta on tubli noor inimene, kes tahabki teha asju natuke teistmoodi, oma unistusi ellu viia, edendada meie maasikakasvatust.
ULVI MOOR, Eesti Maaülikooli dotsent, aianduskonsulent
