Rauniku talu perenaine Anne Tiitma peab Sõrve poolsaarel mere ääres piimakarja, kasvatab lihaveiseid ning on andnud ka oma lastele edasi armastuse maaelu vastu.
Oleme Saaremaal Lassi laudas, kus omanik Anne Tiitma hoolitseb suure hoole ja armastusega oma piimalehmade eest.
“Mul on 64 lüpsilehma, nii holsteini kui ka punast karja, ja ma lüpsan neid üksinda,” teatas rõõmsalt perenaine Anne. Igal hommikul tuleb ta kell kuus lauta ja hakkab lüpsma, siis lükkab loomadele heina-silo ette, magustoiduks on jõusööt ja rapsikook. Seejärel tuleb lüpsinõud pesta ja vasikad üle vaadata. Õhtul algab samamoodi kell kuus lüpsitöö.
“5. oktoobril saab seda tööd tehtud 30 aastat,” teatas perenaine, endal silmad säramas ja samm kerge, justkui polekski nii pikalt rasket füüsilist tööd teinud.
Küsimuse peale, kuidas ta suudab nii palju aastakümneid järjest lehmi lüpsta, vastas Anne: “Ma olen tugev kange naisterahvas, ikkagi sõrulane.” Ja lisas: “Mulle väga meeldivad loomad, nad annavad nii palju energiat.”
Loomad söövad tal vabalt mereäärsetel karjamaadel, suvel on lehmad ka öösel karjamaal ja hommikul tuleb nad lauta ajada, et lüpsitöö saaks alata.
Anne Tiitma on üles kasvatanud neli last ja majandab praegu talus koos lastega. “Kõik lapsed on mul maast madalast laudas abiks olnud,” teatas nelja lapse ema.
Ta meenutas, kuidas tütar Gaili seitsmeaastasena enne kooliminekut suuri põhupalle lauta veeretas ja kuidas pisipoeg pandi traktorirooli, kui oli vaja põllult kive korjata. “Sinka-vonka see traktor käis, aga abiks oli ikka.” Nendest kividest on nüüdseks laotud Rauniku tallu uhke kiviaed, mis piirab taluõue ja ääristab hobuste koplit.
Sai Lassi lauda omanikuks
1990. aastate algul jagati põllumajandusreformiga kogu kunagise Sõrve sovhoosi vara laiali: igaüks sai mõne lehma, osakute eest anti ära ka Lassi küla laut, mis varem kuulus sovhoosile.
“Mina ei saanud mitte ühtegi lehma, sest minu vanaisa ja vanaema ei astunud sovhoosi ja nendele ei tagastatud midagi,” meenutas Tiitma. Neil aegadel toimetas ta Rauniku talus, algul oli tal kaks lehma, tasapisi suurenes kari juba kümne peani.
Perenaine meenutas, kuidas sovhoosist lehma saanud inimesed tulid lõpuks oma loomi talle pakkuma: kes oli loomapidamisest tüdinud ja kellelt ei võetud piima vastu.
“Mulle öeldi, et olen suur loomaarmastaja ja nad väga tahaksid oma lehma mulle ära anda,” rääkis Tiitma. Ja viimaks pakuti talle ka tühja Lassi lauta müügiks. Kui Rauniku talu perenaine tuli oma lehmadega 1998. aasta detsembrikuus tühja lauta, olid uksed eest ära ja tõmbetuul nii kõva, et esialgu pandi kiled igale poole katteks ette. “Mul oli siis kannulüps, tassisime ämbritega piima piimajahutisse,” jutustab Tiitma.
Nüüdseks on endise Sõrve sovhoosi 1954. aastal ehitatud laut korralikult renoveeritud, piimaruum nõuetekohaselt sisustatud. Ajaloohõnguline puutaladega laut on seest küll veidi ajahambast räsitud, aga samas ääretult puhas ja korras. Igal sammul on tunda hoolsa perenaise kätt. Laudas on torusselüps.
Loe edasi Maalehest.
Aasta Põllumees 2020 kandidaat ANNE TIITMA
Saaremaa.
Teeääre talu, MTÜ Teeääre veis.
Piimakarjakasvatus.
64 lüpsilehma aastalüpsiga 6000 kg lehma kohta.
Noorkari 80.
23 lammast
15 gallovei tõugu lihaveist MTÜs Teeääre Veis.
Maad haritakse 200 ha, sellest omandis 100 ha.
Peretalu.
2 töötajat.
