Rukkikuningaks valitud OÜ Simuna Ivax juhataja Hans Kruusamägi Lääne- Virumaalt on võtnud oma südameasjaks innustada põllumehi leivavilja kasvatama.
Kui Eesti Rukki Selts eelmisel kevadel Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud ülemaalist liikumist “Sada rukkipõldu ja juubelileiba Eestile” alustas, külvas esimese rukkipõllu seltsi asepresident Hans Kruusamägi.
“Arutasime seda liikumist rukkiseltsiga päris pikalt, enne kui see käima läks. Nüüd on meil osavõtjaid üle 90 ja külvatud rukkipõldude arv 34,” rõõmustab Hans Kruusamägi, et koos Leiburi, Tartu Milli ja Eesti Põllumeeste Keskliiduga algatatud aktsioon – küpsetada Eesti Vabariigi sünnipäevaks rahvale miljon rukkileiba – on nii palju järgijaid leidnud.
“Pea kogu Eesti on nüüd rukkikasvatajatega kaetud, kokku on aktsiooniga registreeritud 2526 hektarit rukkipõldu ja sellest viljast saab vähemalt kümme miljonit leiba,” on Kruusamägi uhke. Ning lisab, et kõige noorem osavõtja on kolmeaastane. “Tore, kui vanemad sisendavad oma lastele maast madalast huvi leivavilja vastu,” lisab rukkikuningas, kes peab seda ametit missioonitundega. Tema koduõue on rajatud Rukkikoda, kus toimuvad kõik seltsi olulisemad üritused. Pidulikel sündmustel kannab kuningas krooni, linast rüüd ja kuulutab, sau käes, leivausku kõigile.
Kruusamägi rõhutab, et liikumise “Sada rukkipõldu ja miljon leiba Eestile” eesmärk on hoida elus rukkikultuuri, rukki kasvatamise, tarbimise ja aretamise traditsioone ning pärandada noorele põlvkonnale austust leiva ja leivavilja vastu.
Rukkikasvatus võib olla kasumlik
Paraku näitab rukkikasvatus pigem langustrendi. Kui veel paarkümmend aastat tagasi kasvatati rukist 60 000 hektaril, siis mullu oli rukki all vaid 12 400 ha. Uue aktsiooni toel aga tahetakse langus pöörata tõusule – tänavuseks rukkipinnaks prognoositakse üle 14 000 ha.
Hans Kruusamägi on ise Simuna Ivaxi põldudel kasvatanud juba aastaid rukist 400–1250 hektaril. Tänavu on tal rukki all 550 hektarit. 70 hektarit on ‘Sangastet’, ülejäänu hübriidrukis. Saja rukkipõllu aktsiooni nimistusse on tal kantud üks 180hektarine hübriidrukki põld, samuti 40 ha ‘Sangaste’ rukki põld.
Teravilja all on Simuna Ivaxil üle 1800 ha maid. Ettevõtja meenutab, kuidas eelmise aasta ilm nurjas tema taliviljasaagi, tänavu loodab mees aga parimat. ‘Sangaste’ rukki saagikuseks prognoosib ta 4 t/ha, hübriidrukist aga loodab saada 7–8 t/ha.
KANDIDAAT Hans Kruusamägi
OÜ Simuna Ivax
Väike-Maarja vald, Lääne-Virumaa
Teravilja- ja rapsikasvatus, kalakasvatus
Viljakasvatus 1860 ha-l, sellest kaer 650 ha, rukis 550 ha, talinisu 300 ha, taliraps 300 ha. Ülejäänu kesa. Keskmine saagikus 5–6 t/ha.
Neli kalakasvandust; forelli, tuura müük kuni 200 t aastas.
17 töötajat.
MIS TOOB EDU
Missioonitundeline tegutsemine. Julgus võtta riske. Hea veenmis- ja organiseerimisvõime.
KOMMENTAAR: Rukki teemadel eestkõneleja
ASSO EINBERG, MESi nõuandeteenistuse konsulent
Hans Kruusamägi on ettevõtja, kes lisaks tootmisele aktiivselt tegev ka kogukonnas. Ta on pikaaegne maakondliku põllumajandustootjate liidu liige ning rukkikasvatuse propageerija.
Lisaks teraviljakasvatusele tegeleb Hans Kruusamägi ka kalakasvatusega, mis on tuntud Äntus elava hülgepoisi järgi. Kruusamägi ei ole peljanud võtta riske, olles nüüdseks Eesti suurim rukkikasvataja ja üks suuremaid kalakasvatajaid.
