„On kahetsusväärne, et huvirühmade kaasamine on sedavõrd marginaliseeritud. Olematu tähtajaga sotsiaalpartnerite kaasamine on sisutu ja vastuvõetamatu ning ei vasta hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale, mõjude hindamise metoodikale ja õigusloomepoliitika põhialustele,“ lausus Põllumajandus-Kaubanduskoja esimees Ants Noot.
Riigilõivuseaduse ja metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu saabus erialaorganisatsioonidele ettepanekute tegemiseks paari päevase etteteatamise ajaga, mis ei jäta piisavat aega sisuliste muudatuste tegemiseks.
EPKK juhatuse esimees ütles, et halba õigusloome praktikat on viimasel ajal juba liiga palju. „Äsja tuli arvamuse avaldamiseks ka saastetasude tõstmise eelnõu ja ka seal oli samamoodi vaid loetud päevad tagasiside andmiseks. Selline praktika ei võimalda ettevalmistavasse töösse sisulist sotsiaalpartnerite kaasamist. Samuti on puudulik muudatuste mõjude hindamine,“ osutas Noot.
Riigilõivuseaduse eelnõus soovitakse muuta olulisel määral komplekslubade taotlemisega seonduvaid riigilõivu määrasid. „Ettepaneku kohaselt suureneksid tööstus- ja tootmisettevõtete komplekslubade eest võetavad riigilõivumäärad järgmise aasta 1. juulist 695-1490 % võrra ja põllumajandusettevõtetele 297-695 %. Kui täna kehtiv riigilõivu määr on kõikidele ettevõtetele 1240 eurot, siis seaduse kehtima hakkamise puhul oleksid need maksimaalselt 19 720 eurot tööstus- ja tootmisettevõtetele ning 9860 eurot põllumajandusettevõtetele,“ tõi Noot välja murekohad.
Ta lisas, et eelnõu kohaselt suureneksid ka keskkonnaloa taotluse läbivaatamise eest võetavad riigilõivud peaaegu 4 korda.
„Nii suurel määral riigilõivude tõstmine on igasuguse hea halduspraktika vastane ja ka sisuliselt põhjendamata. Eelnõu seletuskirjas tuuakse riigilõivude suurendamise põhjenduseks asjaolu, et lubade menetluskulud on aja jooksul oluliselt suurenenud. Näitena on toodud komplekslubade maksumuste tõus kulumudeli arvutuste põhjal aastatel 2021 ja 2022, mille kohaselt kulud menetlusele on suurenenud 62,5% võrra. Arusaamatu on, kuidas saavad menetluskulud ühe aastaga sel määral tõusta ning teadmata on, kas kuluarvutused on ka realistlikud,“ imestas Noot. „Kindlasti ei ole aga põhjendatud riigilõivude 297-1490 % suurused tõusud menetluskulude tõusuga võrreldes.“
Noot ütle metsaseaduse eelnõud kommenteerides, et metsateatise menetlemine ja metsaregistri kasutamine ei ole tasuta, vaid see on olnudki riigi ülesanne. „Oma ülesannete täitmiseks metsanduses peab riik metsa paiknemise, pindala, tagavara, seisundi ja kasutamise arvestust metsaressursi arvestuse riiklikus registris. Selle ülesande täitmise kulud on täna nii omanike kui riigi kanda. Riik haldab registrit ja tagab selle toimimise. Maaomanikud, osaliselt riigi toel, tagavad registrisse vajalikud andmed. Meile tundub kummaline seletuskirjas argument, et korduvaid teatiseid esitatakse, sest ka kehtiv metsaseadus ütleb, et teatis esitatakse kavandatud raiete kohta. Ehk ka seadus ei eelda, et teatise kavatsus igal juhul realiseeritakse,“ rääkis ta.
„Kui riik tunneb vajadust kulude kokkuhoiuks, siis tuleks põhjalikult analüüsida, kas kehtivas õigusruumis on võimalik teha muudatusi, näiteks teatud juhtudel kaotada teatise kohustus, et vähendada seeläbi menetlemise vajadust või hoopis põhimõttelisemalt üle vaadata teatiste olemus ja/või metsaregistri funktsioneerimine,“ sõnas Noot.
