Pille Hammerbeck peab koos abikaasa Morganiga Rägavere mõisas Eestimaa üht suuremat lambakarja, olles oma mehele igati toeks lammaste pidamisel, liha ning nahkadega kauplemisel.
Pille Hammerbeck võtab “Aasta põllumehe” žürii vastu Rägavere mõisa trepil – uhke ja sirge nagu mõisaprouale kohane. Ainult et tööpäevad on mõisaproual küll pikemad ja raskemad, kui oskaks aimatagi.
Mitu korda nädalas tapetakse tapamajas lambaid ja mitu korda nädalas neid ka turustatakse, kogu selle töö teevad abikaasad koos abilistega ise ära. Lisaks loomade karjatamine, söötmine, poegimiste jälgimine ja karjaaedade ehitus, mida aastate jooksul on ehitatud üle 50 kilomeetri.
„Enne kui poeg Martin „pesast“ välja lendas, oli ka temast igapäevaselt suur abi nii sööda varumisel kui ka loomadega toimetamisel,“ tõi esile mõisaproua. Poeg töötab nüüd Hummuli Agro OÜs.
„Ametlik statistika ütleb, et eelmisel aastal tapeti Eestis tapamajades 9458 lammast, meilt tuli natuke üle 2700, nii et ligi 30%,“ tõdes mõisaproua, kes mitu korda nädalas veab ise lambaliharümpasid lihapoodidesse ning turgudele.
Kui ta mõisa tagasi jõuab, ootab ees põhjalik töö nahkade ja nahkesemetega. Pille juhtimisel valmistavad siin õmblejad kauneid kasukaid, vaipu, veste, põrandkatteid. Varem pargiti-värviti nahad Leedus, viimati Poolas. Kõiki lambanahast tooteid müüakse Rägavere mõisas kohapeal.
Armus Idahost pärit ameeriklasse
Pille teatas, et on maast madalast teinud maatööd vanavanemate juures Võrumaa metsade vahel, nii et füüsilist tööd ei karda. Ta õppis Tallinna majanduskoolis raamatupidamist ning pärast kooli lõpetamist tuli Lääne-Virumaale tööle.
Morgan Hammerbeck on pärit USAst Idaho osariigist, 1999. aastal ostis ta Rägavere mõisa. Nüüdseks on mõis restaureeritud äärmise pieteeditundega, see on pälvinud ka kultuurkapitali aastapreemia.
„Morganiga tutvusin 2002. aastal, tal oli siis ainult kuus lammast,“ meenutas Pille. Algul aitas Pille Morganit tema ettevõtmistes, suurendati ka lambakarja, lõpuks ta tuligi päriselt mõisa.
Pille selgitusel saigi lambad ja lihaveised võetud selleks, et uhket ja kultuuriloolist Rägavere mõisakompleksi üleval pidada ning majandada nagu muiste põllumajanduse abil. Mõisas on üle 40 ruumi kuni pööninguni välja koos keerukate ventilatsiooni-, kütte-, vee- ja elektrisüsteemidega. Kogu seda ilu näidatakse võimalusel oma muude tegevuste kõrval ka turistidele.
Tapamajast lambafestivalini
Nüüdseks on lambakasvatusest saanud pere peamine tegevusala ja töö.
Edasi loe Maalehest.
Aasta Põllumehe kandidaat Pille Hammerbeck
Rägavere Mõisa OÜ.
Lääne-Virumaa.
Lambakasvatus, lihaveisekasvatus. 3000 lammast, 181 lihaveist millest 144 on dexteri tõugu.
Nõuetele vastav tapamaja, lihamüük rümpadena.
Maad kasutatakse ligi 350 ha, sellest omandis 189 ha. Rohumaad.
Lambanahast toodete valmistamine.
Viis põhitöötajat ja kaks abitöölist.
