Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS-i andmetel oli jõudluskontrollialuste lehmade 2016. aasta keskmine piimatoodang 9294 kg. Võrreldes 2015. aastaga on piimatoodang suurenenud 443 kg.
Piimaveiste jõudluskontrollis oli 01. jaanuari 2017 seisuga 578 karja ja 82 279 lehma, mis moodustab 95,3 % Eesti lehmadest. Kõige rohkem on jõudluskontrollis olevaid lehmi Järvamaal (13 063), Pärnumaal (9432) ja Lääne-Virumaal (8977). Lehmade arv on aastataguse ajaga vähenenud 4070 võrra ja karjade arv 70 võrra.
Eesti holsteini tõu keskmine piimatoodang oli 9561 kg ja eesti punasel tõul 8391 kg. Eesti maatõu keskmine piimatoodang oli 4824 kg. 2016. aastal oli Tartu maakonnas keskmine piimatoodang 10 300 kg ja veel kaheksas maakonnas üle 9000 kg, sealhulgas Järvamaal (9715 kg), Lääne-Virumaal (9706 kg), Raplamaal (9489 kg), Põlvamaal (9433 kg), Pärnumaal (9374 kg), Läänemaal (9347 kg), Jõgevamaal (9233 kg) ja Viljandimaal (9010 kg).
Aasta keskmise piimatoodangu põhjal oli kuni 100 aastalehmaga karjadest parim Vändra Vara OÜ (81 aastalehma (karjas 76)), kus keskmine piimatoodang lehma kohta ulatus 11 591 kilogrammini ning üle 100 aastalehmaga karjadest Kaiu LT OÜ (661 aastalehma (karjas 657)), kus lehmad andsid keskmiselt 12 233 kg piima.
2016. aastal toodetud piimas oli madalaim somaatiliste rakkude arv järgmiste loomapidajate karjades:
- 3–10 aastalehmaga karjadest C. R. Jakobsoni Talumuuseumil Pärnumaal (3 lehma);
- 11–100 aastalehmaga karjadest Salme Kuldmal Raplamaal (15 lehma);
- üle 100 aastalehmaga karjadest Kaiu LT OÜ-l Raplamaal (657 lehma).
Somaatiliste rakkude arv näitab lehma tervist ja piima kvaliteeti. Mida madalam on somaatiliste rakkude arv, seda tervem on loom ning kvaliteetsem piim.
Põhjalikum info piimaveiste jõudluskontrolli tulemuste kohta on Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS-i kodulehel.
Lihaveised
Lihaveiste jõudluskontrollis oli 01. jaanuari 2017 seisuga 405 karja 29 893 veisega, sealhulgas 12 582 ammlehma, mis moodustab 45,3% Eesti ammlehmade koguarvust. Eelmise aasta algusega võrreldes on jõudluskontrollis olevate lihaveiste arv suurenenud 1858 veise võrra. Kõige rohkem on lihaveiste jõudluskontrollis veiseid Lääne-Virumaal (4000), Saaremaal (3410) ja Läänemaal (3355).
Kõige rohkem on jõudluskontrollis aberdiin-anguse tõugu (7076), seejärel limusiini (6363) ja herefordi (5148) tõugu lihaveiseid. Arvuliselt on suurenenud kõige enam šarolee (358), simmentali (297) ja aberdiin-anguse (270) veiste hulk.
Eesti suurimad jõudluskontrollialused lihaveisekarjad on:
- Mooste Farmerid OÜ Põlvamaal – 554 veist;
- Piilia Põllumajanduse OÜ Raplamaal – 531 veist;
- Lehar Neve Rimmi Talu Võrumaal – 522 veist.
Kodusead
Sigade jõudluskontrollis oli 01. jaanuari 2017 seisuga 24 seafarmi ja 10 031 põhikarja siga. Võrreldes eelmise aasta algusega on farmides olevate sigade arv suurenenud 366 sea võrra.
Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS-i andmetel sündis 2016. aastal emise pesakonnas keskmisena 12 elusat põrsast, mis on 0,2 põrsast vähem kui 2015. aastal. Suurima viljakusega ja kõige rohkem põrsaid pesakonnas võõrutamiseni üles kasvatanud emised kuulusid Saimre Seakasvatuse Osaühingule (Viljandimaa), kus sündis 14 elusat põrsast ja võõrutati 12,5 põrsast pesakonna kohta.
