Põllumajanduse esindusorganisatsioonid tegid täna Maaeluministeeriumis toimunud põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogul ühised ettepanekud, millest võiks lähtuda erakorralise kriisiabi maksmisel Eesti loomakasvatajatele.
Eesti Põllumeeste Keskliit, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eesti Seakasvatajate Liit, kes koondavad valdavat osa Eesti põllumajandustootjatest, sh piimakarja- ja seakasvatajatest, leiavad, et erakorralist kohanemistoetust tuleks kasutada raskustes Eesti piimakarja- ja seakasvatuse toetamiseks. Need kaks sektorit on viimase kahe aasta jooksul olnud kõige keerulisemas olukorras – Eesti piimalehmade arvukus on vähenenud 13% ja kodusigade arvukus 23%.
Organisatsioonid leiavad, et erakorralise abi mõju oleks põllumajandusele ja maaelule kõige suurem, kui erakorralise kohanemistoetuse eelarvest 80% kasutatakse piimakarjakasvatuse toetamiseks ja 20% seakasvatuse toetamiseks. Eelarvejaotuses on lähtutud sektorite omavahelisest proportsioonist ja mõlema sektori hinnangulistest kahjudest.
Tootjaorganisatsioonide hinnangul tuleks antud abipaketi raames toetada võrdsetel alustel kõiki piimakarjakasvatajaid, kellel on Veterinaar- ja Toiduameti kehtiv luba toorpiima turustamiseks. Seakasvatussektoris tuleks toetust maksta põhikarja emiste arvu alusel, seejuures peaks III tsoonis peetavaid emiseid toetama 1,5-2 korda kõrgema määraga kui I ja II tsoonis peetavaid emiseid.
Täna toimus Maaeluministeeriumis põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu istung, millel arutati 2017. aastal põllumajandussektorile makstava erakorralise kohanemistoetuse jaotust. Kokku kavatsetakse põllumajandussektorile erakorralist toetust maksta 15,6 miljonit eurot, millest 8,08 miljonit eurot tuleb Euroopa Liidu eelarvest ja 7,6 miljonit eurot Eesti riigieelarvest. Riik peab toetuse jaotamise põhimõtted Euroopa Komisjonile teavitama 30. novembriks 2016.
