15. – 16. veebruarini toimus Jelgavas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Läti Põllumeeste Liidu koostöös projekti “GreenAgri” konverents, millel arutati Eesti ja Läti põllumajandusliku keskkonnakaitse küsimusi ja tutvustati võimalusi orgaaniliste väetiste efektiivseks käitlemiseks Läänemere piirkonna riikides.
Esimesel päeval külastasid osalejad põllumajandusettevõtteid, kes on saavutanud häid tulemusi orgaaniliste väetiste efektiivsel ja keskkonnasõbralikul majandamisel ning ühtlasi kasutavad sõnnikut biogaasi tootmiseks. Teisel päeval esitlesid Eesti ja Läti eksperdid ja ametnikud uusi nõudeid orgaaniliste väetiste käitlemisel ning erinevaid lahendusi, kuidas tulemuslikult rakendada orgaaniliste väetiste kasutamisel uusimaid agronoomilisi meetodeid ning tehnoloogiaid.
Projekti GreenAgri raames tutvustavad eksperdid põllumeestele innovatiivseid tehnoloogiaid ja meetodeid orgaaniliste väetiste majandamisel. 10 Eesti ja 10 Läti ettevõtet juurutavad 2016 – 2017. aastal erinevaid lahendusi ja meetodeid pilootpõldude ja -rohumaade sõnnikuga väetamisel. Tulemusi seiratakse ja hinnatakse 2017. – 2019. aasta jooksul. Eksperdid koguvad ja analüüsivad sõnniku-, mulla- ja veeproove ning koostavad taimetoitainete bilansi ning väetusplaanid eesmärgiga vähendada võimalikke toitainete kadusid pilootaladelt. Samuti antakse ettevõtetele soovitusi ja infot keskkonnasõbralike ning majanduslikult optimaalsete lahenduste kohta sõnniku ladustamisel ning laotamisel.
Konverents koos ettevõtete külastusega oli esimene samm algatamaks laiemat diskussiooni Eesti ja Läti põllumeeste, teadlaste ning riigiasutuste vahel orgaaniliste väetiste efektiivse kasutamise kohta, lähtudes nii keskkonnakaitselistest kui ka agronoomilistest aspektidest. Üheks lahenduseks on täppisviljeluse meetodite laiem juurutamine Balti riikides kasutades teiste Läänemere äärsete riikide kogemusi.
„Põllumajandustootmise mõjud on laialdased. Kahjuks on olemas ka juhtumid, kus tootmisprotsessi jooksul tehakse vigu ning tekivad toitainete lekked ümbritsevasse keskkonda. Väetamine on üks näide sellest, kus saadud lisaväärtus on samal ajal toonud kaasa kahju keskkonnale. Seetõttu oleme koos Eesti kolleegidega algatanud projekti „GreenAgri“ eesmärgiga vahetada teadmisi ja kogemusi orgaaniliste väetiste kasutamise ning tehnoloogiate kohta, mis võimaldavad vähendada negatiivset mõju ümbritsevatele veekogudele, Läänemerele ning kliimale laiemalt. Konverents oli suurepärane võimalus tuua kokku parimad ja kogenuimad eksperdid meie riikidest. Osalejate hulgas olid põllumehed, ministeeriumide esindajad ning teadlased – lai palett erinevatest osapooltest, kes on kaasatud orgaaniliste väetiste käitlemise valdkonda,“ rääkis Läti Farmerite Parlamendi asepresident Maira Dzelzkalēja-Burmistre.
„Soovime juhtida põllumeeste tähelepanu veekaitse ja toitainete lekete vähendamisel küsimustele. Minevikust oleme õppinud, et põllumajandusliku tootmise seire on vajalik halbade praktikate vältimiseks, mis kahjuks on siiani olemas. GreenAgri projekti ülesanne on leida parimad lahendused sõnniku käitlemisel ning tutvustada neid põllumeestele, aga samuti ka laiemale avalikkusele. Konverents on esimene samm olemasoleva olukorra väljaselgitamiseks ning parimate praktikate juurutamiseks tootmises. Pärast ettevõtete külastust ning kuuldud ettekandeid võib väita, et sõnnik ei ole ainult probleem, see on ka võimalus jätkusuutlikuks majandamiseks,” rõhutas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus. Sõrmus usub, et sõnnikuga väetamisel on mitmeid eeliseid võrreldes mineraalväetiste kasutamisega.
Projekti “GreenAgri” eesmärgiks on Eestis ja Lätis põllumajandustootmise tagajärjel toitainete leostumise vähendamine pinnavette ning sealt edasi Läänemerre, säilitades samas tootjate konkurentsivõime. See saavutatakse läbi keskkonnasõbralike praktikate tutvustamise ja testimise orgaaniliste väetiste majandamise valdkonnas. Projekti elluviimist toetab Kesk-Läänemere Programm 2014-2020.
Lisainfo: EPKK keskkonnavaldkonna juht Ann Riisenberg, tel 5245875, e-post: ann.riisenberg@epkk.ee
Ettekanded
Presentation Maira Dzelzkaleja
