10. novembril toimus Brüsselis Euroopa Komisjoni piimanduse nõuandva töögrupi kohtumine. Kohtumisel anti ülevaade turuolukorrast, tutvustati piimanduse perspektiive aastani 2025, käsitleti ebaausate kauplemistavade temaatikat, räägiti väliskaubanduslepingutest ja anti ülevaade teistest küsimustest. Kohtumisel osales Eesti Piimaliidu tegevdirektor Tiina Saron. Nõuandva grupi uueks esimeheheks valiti Tommaso Abrate (Copa-Gogeca), esimeesteks Michel Nalet (EDA) ja Jack Baines (Eucolait).
Piimaturul olulisi muutusi pole, hinnad on endiselt madalad ja eriti suur on langus olnud Balti riikides. Piima keskmine hind on pisut tõusnud, olles septembris 29,9 senti. Vastav hinnaekvivalent arvestatuna pulbi ja või hinnast on siiski 26,3 senti. Prognoosi kohaselt toorpiima hind ilmselt langeb lähikuudel.
Piimaturu projektsioon 2025. aastani oli koostatud oktoobris toimunud ekspertide kokkusaamise alusel. Tegemist projektsiooniga, kus kasutatud makro-ökonoomilist analüüsi, tegemist keskmiste näitajatega. Kavas on detsembri alguses korraldada ka eraldi konverents sellel teemal. Ekspertide arvates on Komisjoni projektsioon liiga optimistlik ja ei arvesta reaalseid olusid. Copa-Cogeca sõnul on tootjad murelikud, hinnad madalad, prognoosivad piimatoodangu langust 2% ringis, tõusu ei prognoosi isegi need liikmesriigid, kus piimatootmise tõus olnud suur. Eucolait esindaja sõnul peab optimismiga olema ettevaatlik, GDT oksjon on andnud kergelt vale signaali, mingit suurt paranemist turul siiski pole ja olukord endiselt väga keeruline. Varude üle ei peaks praegu muretsema, kuid ilmselt on suur osa varudest ladudes, mis ei ole skeemides. Ekspordi osas on tugev mõju poliitilistel sündmustel (Egiptus). Alzeeria on oluline turg, aga seal muudeti hiljuti impordiskeemi, mis momendil pole veel lõpuni arusaadav. EDA hoiatas samuti liigse optimismi eest, lisades, et Euroopas on värskete piimatoodete ja joogipiima tarbimine vähenenud, juustu tarbimine esialgu stabiilne. Teravalt kritiseeriti EL-i ja Uus-Meremaa läbirääkimisi, mille tulemused kahjustavad EL-i tootjaid.
EL erakoraline abi piimatootjatele tuleb 2016. aasta juuni lõpuks koos liikmesriigi poolse osaga välja maksta. Enamus riike on jaotuse aluseks võtnud piimatoodangu. Teatavasti on Komisjon täiendanud senist turukorraldusmeetmete paketti, kuid Komisjoni hinnangul on veel vara hinnata nende meetmete tulemuslikkust. Juustu eraladustamise skeemi puhul on igale liikmesriigile eraldatud kvoot, tänaseks on Iirimaa, Rootsi ja UK on oma kvoodi juba ära kasutanud. 15.01.2016 on viimane tähtaeg taotluste esitamiseks skeemis osalemiseks.
Ühtse turukorralduse osas on eesmärk oluliselt lihtsustada ja määruste arvu vähendada. Põhiliselt puudutab see eraladustamist, sekkumiskokkuostu ja kaubandusemehanisme. Eraladustamise ja sekkumiskokkuostu määrustes muudatusi ette näha pole. Kaubandusmehanismide osas võib muudatusi tulla impordilitsentside jagamise osas. Turustandardite osas pole komisjonil veel selget seisukohta, kas midagi muudetakse või mitte (või standard).
EL-Ukraina vabakaubanduslepingu kohta kinnitas komisjon, et leping loodetavasti jõustub 1.01.2016, probleemiks EL-i nõuetele vastavate ettevõtete nimekirja puudumine. FVO inspektorid on Ukrainat korduvalt külastanud ja ettekirjutusi teinud, Ukraina ametivõimud peavad nüüd tunnustamise läbi viima ja nimekirja ettevõtetest esitama, lisaks tuleb neil ka riigi seadusandlus viia vastavusse rahvusvaheliste nõuetega.
Ebaausaid kaubandustavade osas on seni EL-i tasandil propageeritud vabatahtlikku hea tava juhendite koostamist probleemide lahendamiseks, kuid liikmesriikide tasandil on jõustatud eriseadusi, tehtud täiendusi konkurentsiseadusesse ja võetud kasutusele ka hea tava juhendid. Ainult kolmes liikmesriigis – Rootsi, Taani ja Eesti – ei ole tehtud mitte midagi ebaausate kaubandustavade vastu. Kõigis teistes riikides on. Komisjon siiski on probleemi teadvustanud ja vastava kõrgetasemelise töögrupi moodustamine on kavas. Töögrupp peaks koosnema 15-st liikmest, kes on erapooletud eksperdid, peamiselt teadlased. Töö peaks algama 2016. aasta alguses. Küsimus aga pigem selles, et kui enamus liikmesriike on probleemi oma riigis juba õiguslikult reguleerinud, kas sel juhul ühenduse tasandil reguleerimine on enam vajalik. Praegu on komisjon koostamas raportit, mis siis esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Samas Euroopa Parlamendis on valminud kaks raportit sellel teemal ja mõlemad toonitavad õigusliku sekkumise vajadust.
Ettekanded:
Euroopa Komisjon: Piimaturu ülevaade
Euroopa Komisjon: Piimaturu projektsioon 2015-2025
Euroopa Komisjon: Ebaausad kaubandustavad
Eurogroup for Animals: Piimalehmade heaolust
