Alates 2024.aasta sügisest teeb Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda koostööd Gruusia partneriga Caucasus Genetics, et katsetada ja tutvustada taastava põllumajanduse praktikaid Gruusias Kahheetia piirkonnas.
Gruusia on toidunisu kodumaa, mille kasvatamise ajalugu ulatub 8000 aasta taha. Vaatamata sellele pikale traditsioonile tuleb tõdeda, et viimastel aastakümnetel ei ole Gruusia põllumajanduses toimunud märkimisväärset arengut. Eelkõige on teraviljakultuuride saagikus hektari kohta endiselt üsna madal, mille peamiseks põhjuseks on teadmiste nappus kaasaegsete mullasõbralike teraviljakasvatus tehnoloogiate kohta. Samas on enamik Gruusia põllumajandustootjaid valmis oma tootmises uuenduslikke lahendusi rakendama ning Eesti kogemuste jagamine põllumajanduse valdkonnas mängib selles olulist rolli.
Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) toetusel viiakse Gruusias alates 2024. aastast ellu projekti „Taastava põllumajanduse praktikate rakendamine Gruusias“, mille raames jagavad Eesti eksperdid ja põllumajandustootjad oma teadmisi Gruusia farmeritega ning viiakse läbi põldkatsed. Erilist tähelepanu pööratakse mullaharimise tehnoloogiatele, et vähendada oluliselt mulla tihenemist, mille tõttu ei suuda taimed ammutada piisavalt toitaineid ja niiskust mulla sügavamatest kihtidest. Katsepõldudele külvati vahekultuure ja kaaskultuure, mis aitavad suurendada mulla elurikkust. Samuti on rajamisel liigirikas rohumaa, kus saab esmakordselt Gruusias katsetada lihaveiste portsjonkarjatamist.
Tulemustest rääkides võib rõõmuga tõdeda, et 2026. aastal paranes teraviljasaak katsepõldudel ligikaudu 60–80%. Nendel põldudel, kus rakendati Eesti ekspertide poolt koostatud soovitusi, ulatus nisu keskmine saagikus 6–7 tonnini hektari kohta, samas kui riigi keskmine näitaja on vaid umbes 2 tonni hektari kohta. Söödatootmiseks kasutataval rohumaal on kaaskultuurina edukalt kasutatud lutserni, mis peale kesksuvist saagikoristust hoiab kuumal ja kuival perioodil mulla kaetuna kuni hilissügiseni, millal põllumees saab veel ühe niite kvaliteetset sööta piimakarjale. Veelgi rõõmustavam on see, et paljud teised Gruusia farmerid tunnevad huvi katsepõldudel rakendatud teraviljakasvatuse tehnoloogiate kasutuselevõtu vastu. See aitab tulevikus suurendada saagikust ning vähendada märkimisväärselt põllumajanduse negatiivset mõju keskkonnale kogu riigis.
Põldkatsete läbiviimist nõustab projekti juhtivekspert Stefan Gernert CropVise OÜ-st. Ekspertide ja seminaridel lektoritena on projektis kaasa löönud Airi Külvet, Sander Hiire, Kristiina Märs , Johannes Joki Haasma, Karl Lindam , Kalvi Tamm, Tanel Bulitko , Triin Tintse, Ragnar Viikoja .
Katse- ja teavitustegevuse tulemusi esitletakse Gruusias 2026.aasta novembrikuus lõpuseminaril. Selleks ajaks valmib ka katse tulemusi ning taastava põllumajanduse praktikaid laiemalt tutvustav infomaterjal.
