14.-16. aprillil toimub Eesti Maaülikooli peahoones kolmandat korda Agroforum Mare Balticum, kus sajad tippeksperdid arutlevad toidu- ja energiatootmise jätkusuutlikkuse üle.
Toidu ja energia jätkusuutlikkuse teema tuleb asjaolust, et
ja kasutavad suure osa looduslikest ressurssidest: 70% veest ja 40% energiast. “Selleks, et pakkuda piisavalt toitu maailma üha kasvavale rahvastikule, tuleb meil 2050. aastaks kahekordistada, tagades samal ajal jätkusuutliku tootmise ja hea keskkonnaseisundi,” sõnas Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen.Klaasseni sõnul on
liialt sõltuv erinevatest riskidest ning reguleeritud teineteisele vasturääkivate regulatsioonidega – näiteks karmid keskkonnanõuded vastanduvad odavamale ja intensiivsemale tootmisele. “Tähelepanu ei pöörata enam mulla viljakuse säilitamisele ning seepärast on mulla olukord paljudes maailma piirkondades väga halb, mis omakorda mõjutab toodangu kvaliteeti. Vähe räägitakse tegelikult kaasaegse toodangu mõjust inimese tervisele, näiteks sellest, kuidas arenenud riikide inimeste soole mikrofloora on väga vaesunud võrdluses arengumaade inimestega ning seetõttu on meil oluliselt rohkem erinevaid haigusi ning allergiaid”.Peter Wallenberg, ekspert ja projekti “Water and closed-loop systems” juht, Rootsi
Liidu liige sõnab: “Selleks, et oleks jätkusuutlik, tuleb suurendada saaki, samas vähendades keskkonnamõjusid ning luues suletud ringlusega süsteeme. See on võimalik vaid läbi võimekuse aktiivse kasvatamise, uuenduslike roheliste süsteemide arendamise ja kasutuselevõtmise, ressursisäästu edendamise ning süsteemide analüüsimise, mõistmaks paremini ning parendamaks linna ja maapiirkonna seotust ning toiduahelaid.”Ettekandeid teevad rahvusvaheliselt tunnustatud teadlased ja arvamusliidrid. Prof Dr. Dr. Harald von Witzke Humboldti ülikoolist avab
e rolli kaasaegses ühiskonnas ehk olukorras, kus migratsioon on kõikjal Euroopas linnade suunas ning otsustajad jätavad nimetatud asjaolusid tihti arvesse võtmata põhjustades seeläbi probleeme ühiskonnas.Prof Allan Buckwell Euroopa keskkonnapoliitika instituudist räägib, kuidas praegune Euroopa Liidu
poliitika töötab jätkusuutlikkusele vastu, mitte ei soodusta seda ning tasakaalu saavutamine Euroopas keskkonnahoiu ja intensiivse tootmise vahel ei ole hetkel kehtivate “mängureeglite” järgi võimalik.Neljapäeval käsitletakse
arenguid ja tulevikuväljavaateid olukorras, kus nõudlus liha järele üha kasvab, kuid lihatootmine on väga energiamahukas ning suurte keskkonnamõjudega ning intensiivse tootmise käigus halvenenud loomade heaolu mõjutab otseselt liha kvaliteeti ja selle tarbimise kaudu ka inimeste tervist.Konverentsi korraldavad Eesti Maaülikool,
ministeerium, Eesti -kaubanduskoda, Läänemeremaade nõukogu ja koostöös Peterburi ülikooliga. Kohal on delegatsioonid 17 riigist ning Euroopa Komisjonist, FAOst ja OECDst.Videoülekanne Agroforum Mare Balticumilt on jälgitav nii otse kui salvestusena aadressil http://video.emu.ee. Täpsemat infot leiab konverentsi koduleheküljelt agroforum.emu.ee.