ELi liikmesriigid kiitsid täna heaks komisjoni ettepaneku eraldada ELi põllumajandusreservist 21,5 miljoni eurot Eesti, Bulgaaria ja Ungari põllumajandustootjate toetuseks, kes kandsid 2025. aastal ebasoodsate ilmaolude tõttu arvestatavat kahju. Eesti saab 3,3 eurot, Bulgaaria 7,4 miljonit ning Ungarile 10,8 miljonit eurot. Neid summasid võivad liikmesriigid omakorda riiklikest vahenditest täiendada kuni 200% ulatuses.
Komisjoni põllumajanduse ja toidu volinik Christophe Hansen: „Kui põuad kahjustavad külvipindu Bulgaarias ja Ungaris või kui külm ja vihm hävitavad saagi Eestis, ei kannata ainult põllud, vaid ka tootjate perekonnad ja meie põllumajanduskogukondade tulevik tervikuna. Komisjon seisab kriisi ajal põllumajandustootjate kõrval. Seepärast eraldame kolmele riigile täna kokku 21,5 miljonit eurot põllumajandustootjate toetamiseks. Investeerimine riskijuhtimisse ja kindlustusse on oluline, et tulla toime kliimamuutustest tingitud ja järjest sagenevate ekstreemsete ilmastikunähtustega. Peame tegutsema kohe, et ehitada üles tulevik, kus äärmuslikud ilmaolud ei tähendaks automaatselt hävitatud saaki.“
Kogu 2025. aasta jooksul tekitasid ekstreemsed ilmastikutingimused ja loodusõnnetused Bulgaaria, Eesti ja Ungari põllumajandustootjatele märkimisväärset majanduslikku kahju. Eestis kahjustas kevadkülm ning sellele järgnenud jahe, märg ja ebastabiilne kasvuperiood selliseid põllukultuure nagu kevadnisu, oder, herned, rapsiseemned, kartul ning puu- ja köögivili. Bulgaariat räsisid juuni keskpaigast kuni augusti lõpuni rängad põuaperioodid ja kuumalained, mille tõttu vähenes märkimisväärselt päevalille- ja maisitoodang. Ungaris kahjustas äärmuslik kuumus ja veepuudus juunist augustini paljusid põllukultuure, sh suhkrumaisi, melonisaaki, sorgot ja maisi.
Riiklikud ametiasutused peavad toetused välja maksma 30. septembriks 2026 ning tagama seejuures, et lõplikud abisaajad oleksid põllumajandustootjad. Samuti peavad Eesti, Bulgaaria ja Ungari teavitama komisjoni kriteeriumidest, mille alusel määratakse kindlaks üksiktoetuse andmine, meetme kavandatud mõju, maksete prognoos kuude kaupa ja riigi poolt antava lisatoetuse ulatus. Teatama peab ka meetmetest, mis on võetud konkurentsi moonutamise ja ülemäärase hüvitamise vältimiseks.
Järgmised sammud
Kuna liikmesriigid kiitsid ettepaneku täna heaks, võtab komisjon selle ametlikult vastu. Seejärel avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas ning see jõustub järgmisel päeval pärast avaldamist. Pärast seda saavad kolm liikmesriiki otsust viivitamata rakendama asuda.
Ühise põllumajanduspoliitikaga (ÜPP) 2023–2027 on igaks aastaks ette nähtud 450 miljoni euro suurune põllumajandusreserv, mis aitab toime tulla turuhäirete või tootmist või turustamist mõjutavate erakorraliste asjaoludega.
Allikas:Euroopa Komisjon
