20. märtsil avaldas Keskkonnaamet korralduse mille kohaselt on ka sel aastal lubatud kevadine heidutusjaht suur-laukhanele, valgepõsk-laglele ja kanada laglele Harjumaal, Lääne-Virumaal, Ida-Virumaal, Jõgevamaal ja Tartumaal
Tingimused:
- Kütitavad liigid: suur-laukhani (Anser albifrons), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis) ja kanada lagle (Branta canadensis). Küttismisel on vajalik kütitav liik kindlaks teha ja fikseerida (teha pilt).
- Kevadine heidutusjaht lubatakse 6 maakonnas: Harjumaal, Lääne-Virumaal, Ida-Virumaal, Jõgevamaal ja Tartumaal.
- Heidutsujahti või teostada korralduse lisas toodud põllumassiividel, millele on luba väljastatud. Üles tuleb märkida põllumassiivid kus on varasemalt esinenud kahjusid ning kus ka eelduslikult tuleval kevadhooajal neid esineda võib.
- Heidtustjaht on lubatud vaid põldudel ja mustkesal mille lähiümbruses on kuni 5 km kaugusel vähemalt 10 ha kompaktse massiivina paiknev püsirohumaa, pool-looduslik rohumaa, rohumaana kasutuses olev polder (rahualad lindudele alternatiivseks toitumiseks-puhkamiseks).
- Püsirohumaadel, tagasirajatud rohumaadel, püsikultuuridel ja väljaspool põllumajandusmaad paiknevatel karjamaadel on küttimine keelatud.
Letaalset heidutust teostav isik on kohustatud jahi alustamisest 1 tundi enne jahi algust teavitama elektroonilist kanalit pidi Keskkonnaametit (jahipidamise algus tuleb registreerida: SIIN. ).
Ühelt põllumassiivilt on lubatud küttida ööpäevas kuni 5 isendit. Kütitud linde ei tohi põllule jätta. Küttida võib ainult parves (vähemalt 10 lindu) olevaid hanelisi. Põllumassiivil võib korraga jahti kahjude vältimise eesmärgil pidada üks isik. Jahti võib põllumassiivi kasutaja (maaomanik või rendimaa korral rendimaa kasutaja) pidada ise või sõlmida seda tegeva isikuga vastava kokkuleppe
Letaalset heidutust tegev isik on kohustatud tagama etteantud küttimismahtudest kinnipidamise ja esitama põllumassiivide küttimisandmed elektroonilist kanalit pidi Keskkonnaametile, hiljemalt küttimise päeva õhtuks, kella 23.59-ks (Andmed tuleb esitada SIIN). Iga kütitud suur-laukhane, valgepõsk-lagle ja kanada lagle peast tuleb teha foto ja saata see hiljemalt küttimise päevale järgneva päeva kella 12.00-ks e-kirjaga aadressile haned@keskkonnaamet.ee. E-kirja tuleb märkida küti nimi, küttimise kuupäev ja põllumassiivi number, kus lind kütiti
Väike-laukhanede (Anser erythropus) saabumisel edastatakse konkreetse põllumassiivi omanikule SMS sisuga “Väike-laukhaned saabunud, jaht põllumassiivil nr XXXXXXXXXXX peatada“. Peale SMS saamist tuleb konkreetsel põllumassiivil haneliste letaalne heidutusjaht koheselt peatada.
Juhul kui samal põllumassiivil teeb heidutusjahti (mitte samaaegselt) rohkem kui üks isik, on põllumassiivi kasutaja (maaomanik või rendimaa korral rendimaa kasutaja) kohustatud korraldama p-s 1.6 põllumassiivilt ööpäevas kokku küttida lubatud haneliste küttimismahust kinnipidamise.
Kokku on lubatud küttida 500 suur-laukhane ja 500 valgepõsk-lagle, kanada laglesid võib küttida piiramatult. Kui eelmainitud suur-laukhane ja valgepõsk-lagle küttimismahust on üle 90% realiseeritud, siis on Keskkonnaametil õigus jaht suur-laukhanele ja valgepõsk-laglele peatada.
Kuidas edasi?
Teavitage Keskkonnaametit kahjustustest: See aitab tulevikus hanekahjusid paremini ohjata. Täpsem info: https://www.keskkonnaamet.ee/taotlused-aruanded/elusloodus-looduskaitse/looma-ja-linnukahjude-taotlused
Seire ja andmete kogumine: Oluline on jälgida hanede liikumist ja kahjustusi. Selleks on Eesti Jahimeeste Selts põllumeeste soovil arendatud hanede seire registreerimisvõimekuse andmebaasis Jahis. Jahist on kasutatud seireandmete esitamiseks riigile juba üle kuue aasta. Jahise äppi saab alla laadida nii Androidi kui IOS-i seadmetele. Lisaks on võimalus andmeid sisestada ka Jahise veebikeskkonna kaudu. Andmete sisestamiseks tuleb siseneda Jahise keskkonda kasutades riikliku autentimisteenust mobiil-ID, smart-ID või ID-kaardi kaudu. Esindusorganisatsioonidele ja ka riigile on väga oluline koguda adekvaatseid andmeid, mis aitavad tulevikus selgelt seisukohtasid kujundada ja andmetega neid toetada.
Kasulikud lingid:
- Kahjuteadete esitamine ja ennetusmeetme tarbeks toetuse taotlemine: https://www.keskkonnaamet.ee/taotlused-aruanded/elusloodus-looduskaitse/looma-ja-linnukahjude-taotlused
- Jahise äpi saab alla laadida Play poest ja App Store´ist. Juhendi, kuidas Jahist seireks kasutada leiab siit: https://www.ejs.ee/wp-content/uploads/2024/03/Haneliste-seire-JAHISe-apis.pdf
Küsimuste või murede korral pöörduge Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja poole.
Sarnaselt eelnevatele aastatele oodatakse ka taotlusi heidutuse läbi viimiseks. Lisan manusesse taotluse vormi kuhu tuleb märkida põllumassiivid millel heidutusjahti soovitakse teostada.
Taotlusi oodatakse: info@keskkonnaamet.ee:
- Kõik väljad korrektselt täidetud (NB tähelepanu põllumassiivi numbrile) ja digiallkirjastatult
- edaspidi laekuvad heidutuse taotlused menetleme järgnevate korralduse lisade raames
Jätkuvalt on võimalus ennetusvahendite hüvitamiseks.
Keskkonnaamet hüvitab kahjustuse vältimiseks rakendatud abinõudele tehtud kulutused kuni 50% ulatuses.
Ühele isikule makstav summa ei või ületada 9600 eurot ühe majandusaasta kohta.
Hüvitamisele ei kulu tööjõule tehtud kulutused ning ennetamise abinõudega kaudselt seotud kulud, nagu kütusekulu, sõidukite ja droonide soetamine ja kasutamine, jahimoona soetamine.
Taotlus ennetustööde kulutuste hüvitamiseks esitatakse ametile hiljemalt järgneva aasta 15. jaanuariks.
Otsus ennetustööde kulutuste hüvitamise kohta tehakse üks kord aastas, kolme kuu jooksul alates 15. jaanuarist.
Taotlus on leitav: Taotlus ennetustöö hüvitamiseks | 14.53 KB | docx
Taotlus esita Keskkonnaametile:
- e-posti teel aadressile info@keskkonnaamet.ee
- paberil Keskkonnaameti kontorisse
- esita taotlus koheselt peale nõuetekohase ennetustöö teostamist, nii on võimalik töö kohapeal akteerida ja vajadusel parandusi teha
Rohkem infot: Keskkonnaamet.ee
Foto: Veronika Andrews, pixabay
