Leedu Vabariigi Toidu- ja Veterinaarteenistus teatab, et Leedu Vabariigi lammaste katarraalse palaviku (LKP) vaba staatuse kehtivus on peatatud alates 13.10.2025, kuna Euroopa Liidu Referentlaboratoorium kinnitas LKP-3 viiruse esinemise kuues veistelt võetud proovis.
Nakatunud veised pärinevad järgmistest piirkondadest:
- Kaunase maakond, Prienai rajoon, Šilavoto vald, Žarstos küla;
- Tauragė maakond, Tauragė rajoon, Lauksargių vald, Lauksargių küla;
- Tauragė maakond, Pagėgiai rajoon, Stonkiškių vald, Stonkiškių küla;
- Marijampolė maakond, Vilkaviškis rajoon, Vištyčio vald, Totorių küla
-
LKP serotüüp-3 kinnitati aktiivse seireprogrammi raames võetud proovide testimise tulemusena. Ühelgi loomal ei täheldatud kliinilisi tunnuseid.
Nii Leedu, kui Läti tugevdavad seiremeetmeid, riikliku seireprogrammi raames testitakse vastuvõtlikelt loomaliikidelt kogutud vereproove aktiivsel vektorloomade leviku hooajal kogu riigis.
Haiguse siirutajad on ka Eestis levinud
Lammaste katarraalne palavik on mäletsejatel esinev Culicoides perekonna sääskedega (keda esineb ka Eestis) leviv viirushaigus. Haigestuvad nii kodu- kui metsloomad. Kõige vastuvõtlikumad on haigusele lambad, aga haigestuvad ka veised, harvem kitsed, põdrad ja hirved. Erinevad lammaste tõud on haigusele erineva vastuvõtlikkusega. Inimesed ei nakatu. Liha, piim ja muud loomsed saadused on tarbimiseks ohutud. Viirus ei kandu otse haigelt loomalt üle tervele, vaid levib verd imevate putukate vahendusel. Haigus puhkeb tavaliselt siirutajate vegetatsiooni kõrghooajal, kui välistemperatuur on vahemikus 13°-35°C. Nakatunud loomad, kes kliiniliselt ei haigestu aitavad kaasa haiguse leviala laiendamisele. Veised on viiruse peamine reservuaar, vireemia kestab kuni 60 päeva.
Täpsem info haiguse sümptomitest LABRIS-e kodulehel
Loomapidajaid kutsutakse üles olema valvsad ning järgima järjepidevalt bioohutuse nõudeid
- jälgige hoolikalt veiste, lammaste ja kitsede tervist; kui märkate kahtlasi sümptomeid (palavik, tursed, suurenenud süljevoolus, ninanõre, lonkamine), pöörduge kohe veterinaararsti poole;
- farmi tuleks tuua ainult terved loomad;
- võimalusel hoida uued loomad eraldi vähemalt 21 päeva ja jälgida nende tervislikku seisundit;
- tagada sõidukite puhastamine ja desinfitseerimine;
- kasutada repellente, käsitleda ja kõrvaldada sõnnikut ning läga korrektselt ja õigeaegselt;
- nakkushaiguse kahtluse korral eraldada haiged loomad ja mitte viia farmist välja loomi ega loomseid saadusi.
Eestis ei ole lammaste katarraalset palavikku kunagi diagnoositud.
Veiste eksport Leedust teistesse EL liikmesriikidesse
Veiste eksportimiseks teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse või väljaspool ELi asuvatesse riikidesse edasiseks aretuseks tuleb täita vastuvõtva riigi poolt kehtestatud LKP tõrjenõuded, lisaks on nõutud negatiivne tulemus PCR-meetodil tehtud LKP-testil. Proovid veistelt võtab veterinaararst, ning analüüsid tehakse loomapidaja kulul Riiklikus Toidu- ja Veterinaarriski Hindamise Instituudis Vilniuses. Proovid tuleb võtta loomade pidamise kohas ning enne testitulemuste saamist ei tohi loomi toimetada kogumiskeskusesse.
Veiseid võib Leedu territooriumil vabalt transportida ilma täiendavate piiranguteta. Keeld kehtib ainult LKP-ga nakatunud farmidele.
Euroopa Komisjoni loomahaiguste infosüsteemi ADIS iganädalast ülevaadet uutest haigusjuhtudest saab jälgida SIIN
