Alates 9. märtsist on võimalik taotleda sealiha eraladustamise abi kuue erineva tootekategooria osas. Sõltuvalt ladustamise perioodist ja tootekategooriast on abisumma 210-305 eurot tonni kohta.
Taotlused peavad hõlmama 90-, 120-, või 150-päevast ladustamise aega ühe tootekategooria kohta. Nõuetele vastav sealiha kogus peab olema vähemalt 10 tonni konditustatud toodete ja 15 tonni muude toodete kohta. Toetuse taotlejal tuleb tasuda tagatis – 20% vastava kategooria toodetele makstavast toetusest.
Sealiha eraladustamine on Euroopa Liidu turukorraldusmeede, mille raames on taotlejal võimalik saada toetust sealiha ladustamiseks. Täna avatud taotlusvoor toimub vastavalt Komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2015/360.
Eraladustamise toetuse taotlusi võtab vastu ja menetleb Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet. Lisainfo PRIA kodulehelt: http://www.pria.ee/et/toetused/valdkond/turukorraldus/sealiha_eraladustamine_2015/
Eraladustamistoetuse eesmärgiks on tasakaalustada olukorda sealihaturul. Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinik Phil Hogan põhjendas meetme vajadust: “Turuolukorras, kus sealiha hinnad on langenud 20% alla 5 aasta keskmist taset, on eraladustamine praegu kõige tõhusam vahend probleemi lahendamiseks. Sealiha ladustamine külmhoonetes mõneks kuuks peaks peatama sealiha hinnalanguse ja stabiliseerima seakasvatajate olukorda.”
Euroopa Komisjoni info kohaselt on sealiha hinnad EL-s keskmiselt langenud 168 eurolt (juuli 2014) veebruari alguseks 135 euroni 100 kg kohta; Hispaanias on sealiha hind langenud vähem kui aastaga ca 26%, sarnast hinnalangust kogesid ka Bulgaaria (-22%), Läti (-19%) ja Kreeka (-18%) tootjad. Paljude seakasvatajate tulu on viimase paari kuu jooksul olnud negatiivne, kogutulu on 15% madalam keskmisest.
Eraladustamise meetme jõustumisel saavad tapamajad, müüjad jt esitada sellekohase taotluse liikmesriigile ja abikõlblikud kulud makstakse välja 3-5 kuu jooksul. Abikõlblikud sealihatooted on jagatud kategooriatesse ladustamiskulude järgi. Toetusmäärad on küll madalamad kui varasematel kordadel, sest arvestatud on praeguse vahetuskursi ja intressimääradega.
Eraladustamistoetusele ei ole veel eelarvet ega ülempiiri, toetuse lõplik suurus sõltub turuolukorrast ja sellest, kuidas Euroopa Komisjon seda hindab.
Sealiha eraladustamise toetust maksti viimati veebruaris 2011, kui EL eelarve toel ladustati ligikaudu 140 000 tonni sealiha ja see läks maksma umbes 63 miljonit eurot.
Otsust avada uuesti sealiha eraladustamise meede ja toetada sellega EL sealihatootjaid toetasid Prantsusmaa, Taani, Rumeenia, Ungari, Poola, Küpros, Itaalia, Kreeka, Austria ja Iirimaa. Nende riikide esindajad on EL nõukogu tasandil sealiha küsimuse tõstatanud korduvalt. Ka EL põllumajanduse ja -ühistute suurim esindusorganisatsioon Copa-Cogeca ütleb, et otsus eemaldada turult üleliigne sealiha seniks, kuni olukord paraneb, on samm õiges suunas.
Copa-Cogeca peasekretär Pekka Pesonen rõhutas, et alates 2014. aasta veebruarist, kui Venemaa kehtestas sisseveokeelu sealihale, on sektor rängalt kannatanud. Kahetsusväärne on, et senini ei ole võetud tarvitusele abinõusid sektori abistamiseks. Sealiha hind on jõudnud kriitilise piirini ning mõned tootjad on juba sunnitud oma kahjumis tootmise lõpetama.
