Rahvaalgatuse toidukaupadele kehtiva käibemaksumäära vähendamiseks autor, toidublogija ja MasterChef Eesti esimese hooaja võitja Jana Guzanova andis täna koos Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esinaise Kerli Atsi, ettevõtja Margus Kiivri, Eesti aasta koka 2013 ja Kogu restorani peakoka Pavel Gurjanovi ning Saida farmi juhi Juhan Särgavaga rahvaalgatuse Riigikogule, täpsemalt Riigikogu esimees Lauri Hussarile. Algatust on toetanud pea 100 000 inimest, kes on andnud oma allkirja.
Rahvaalgatus kogus rekordilise toetuse: 30. juunil 2025 üles pandud petitsioon saavutas 11. augustiks 98 580 allkirja. Selle sisu on ettepanek kehtestada Eestis kõikidele toidukaupadele soodustatud käibemaksumäär 10%, järgides enamiku Euroopa Liidu riikide praktikat.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda toetab rahvaalgatust täielikult. EPKK juhatuse esimees Kerli Ats sõnas: „Oleme Põllumajandus-Kaubanduskojaga aastaid rõhutanud, et põhiliste toiduainete käibemaks tuleb alandada. Tänane olukord, kus Eestis kehtib üks Euroopa Liidu kõrgemaid toidukäibemaksumäärasid, suurendab ebavõrdsust ja seab löögi alla nii tarbijad kui tootjad. Eesti põllumajandustootjad peavad toime tulema kasvavate sisendhindade, tiheda konkurentsi ja odava impordi survega. Kõrge käibemaks raskendab kodumaise toidu müüki ning piirab tootjate võimalusi investeerida ja areneda. Käibemaksu alandamine oleks oluline samm, mis toetaks Eesti põllumehi ja toidutootjaid ning aitaks tagada, et ka tulevikus oleks meil oma toit laual ja maal töövõimalused alles. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda seisukoht ühtib pea 100 000 eestlase arvamusega. Usume, et petitsioonile on kindlasti allkirja andjaid kõikidest erakondadest ning seetõttu on ettepanek poliitikate ülene “
Algatuse autor Jana Guzanova: „Eesti inimestel on mure – täpsemalt 98 580 inimesel, kes selle algatuse oma allkirjaga toetasid. Meil on mure Eesti toidujulgeoleku ja toiduhindade pärast. Mure selle pärast, kas Eesti pered saavad endale lubada tervislikku toitu. Samuti selle pärast, mis saab meie toidukultuurist ja toidu identiteedist. Me küsime, kas Eesti riigis on inimväärikus tagatud olukorras, kus toidu hinnad kasvavad sellise kiirusega. Riigikogu liikmed peaksid seadma rahva teenimise ja heaolu kõrgemale kui poliitilised laed ja piirid.“
Alates 1. juulist 2025 tõusis Eestis käibemaks 24 protsendini, sealhulgas ka toidukaupadele. Tegemist on Euroopa Liidu ühe kõrgeima määraga – vaid Taanis on see kõrgem (25%). Samal ajal on toiduhinnad Eestis keskmiselt 109% EL-i tasemest, kuid Eesti keskmine palk jääb ligi kolmandiku võrra alla EL-i keskmisele. Eesti inimene kulutab umbes 19% oma sissetulekust toidule, mis on oluliselt enam kui Euroopa Liidu keskmine (13%).
Kõrge käibemaksumäär toidule toob kaasa mitmeid negatiivseid tagajärgi:
– suurendab majanduslikku ebavõrdsust,
– tõstab vaesuse ja toidupuuduse riski,
– piirab inimeste toitumisvalikuid ja mõjutab rahvatervist,
– vähendab ligipääsu kvaliteetsele toidule, mis on seotud inimväärikuse tagamisega.
Rahvaalgatuse ettepanek langetada käibemaks toidukaupadele 10% tasemele aitaks leevendada hinnasurvet, toetaks leibkondade ostujõudu, vähendaks ebavõrdsust ja vaesusriski, toetaks rahva tervist ning aitaks täita riigi põhiseaduslikku kohustust tagada inimväärsed elutingimused ja kaitsta inimväärikust.
