Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) pöördus Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu poole ettepanekuga töötada välja erakorralised meetmed, millega hüvitatakse sigade Aafrika katku (SAK) puhangutest tulenevad otsesed kahjud ka toidutööstustele. Pöördumisega toetati varasemalt Eesti Tõusigade Aretusühistu ja lihatööstuste poolt välja saadetud pöördumist toidutööstuste toetamiseks.
EPKK toiduvaldkonna juhi Meeli Lindsaare sõnul on olukord sealihasektoris keeruline: „Kui seni on taudi tagajärgedega tegelemiseks toetusi saanud seakasvatajad, siis lihatööstused on jäänud täiesti üksi. Põllumajandus- ja Toiduameti korralduse alusel tuleb hävitada kõik liha ja lihatooted, mis on pärit nakatunud farmidest, isegi juhul kui toidutootes on sellist liha vaid väike osa. Kahjud ulatuvad sadadesse tuhandetesse eurodesse ja need kulud on täna täielikult ettevõtete enda kanda.“
Esialgsete hinnangute järgi on lihatööstuste kahjud ulatunud 565 tuhande euroni. Näiteks ühes juhtumis tuli kahjutustada üle 118 tonni liha ja lihatooteid, kahju suurus oli ligi 310 000 eurot. Teises juhtumis ulatus kahjutustamise maht 25 tonnini, otsene kahju oli üle 180 000 euro.
EPKK hinnangul rikub praegune praktika võrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse põhimõtet ning ameti korraldusel tehtud kahjutustamine on osa avalikust huvist, mistõttu on õiglane katta ettevõtetele kaasnenud kulud riigieelarvest, kaasates võimalusel EL-i vahendeid.
Pöördumises tehakse ettepanek:
- luua erakorraline toetusmeede lihatööstuste otseste kahjude hüvitamiseks;
- täiendada veterinaarseadust, et PTA korralduste alusel kahjutustatud tooted käsitletaks hüvitamise mõttes samaväärselt loomapidajate hukatud loomadega;
- kasutada Euroopa Liidu vahendeid riigieelarve koormuse vähendamiseks;
- välistada olukord, kus jaekaubandus kannab oma kahjud lihatööstuste kanda.
„Sealiha tarneahel on üks Eesti toidujulgeoleku alustalasid. Kui lihatööstuste ellujäämist ei toetata, ohustame oma toidulist iseseisvust ja töökohti maapiirkondades,“ lisas Lindsaar.
Seakasvatuskonverents 2025 – kohalik sealiha Eesti toidujulgeoleku nurgakivina
Samas kontekstis peab EPKK oluliseks ka valdkonna laiapõhjalist arutelu. Juba 4.–5. septembril 2025 toimub Läänemaal Seakasvatuse konverents 2025, mille peateema on „Kohalik sealiha – Eesti (toidu)julgeoleku nurgakivi“.
Konverents toob kokku seakasvatajad, tööstuste esindajad, teadlased ja poliitikakujundajad, et otsida lahendusi, kuidas tugevdada Eesti toidulist iseseisvust ja tagada kohaliku sealihasektori kestlikkus.
Registreerimine ja lisainfo: konverents.estpig.ee/2025/
Tutvu pöördumisega SIIN
