Märtsikuine Eesti on jahe ja lumine, kuid see ei heidutanud 12 Usbekistani farmerit, veterinaari ja farmijuhti, kes saabusid siia, et täiendada oma teadmisi loomakasvatuses. Eestisse jõudes ootas neid ees intensiivne, praktiline ja teadmisterohke koolitusprogramm, mis avas ukse siinse piima- ja lihaveisekasvatuse saladustesse. „Meil on kõrged ootused – Eestis aretatud veised on kõrge toodanguga ja me tahame neist parimat võtta,“ sõnas üks Usbekistani delegatsiooni liige juba esimesel päeval.
Eesti jõudluskontroll ja antibiootikumide vähendamine – kasulikud õppetunnid
Esimene koolituspäev algas Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS-is, kus juhataja Kaivo Ilves tutvustas külalistele jõudluskontrolli süsteemi. Kui Eestis on jõudluskontroll loomakasvatuse alustala, siis Usbekistanis on see valdkond veel arengufaasis – seega kuulasid kõik tähelepanelikult,, kui räägiti, kuidas mõõta lehmade piimatoodangut, jälgida nende tervist ja parandada geneetilist potentsiaali.
Teadlik loomade ravi on samuti kriitilise tähtsusega. Eesti Maaülikooli ekspert Piret Kalmus tutvustas antibiootikumide säästliku kasutamise põhimõtteid. „Eestis on juba aastaid suund selle poole, et antibiootikume kasutatakse ainult vajadusel, mitte ennetavalt,“ märkis Kalmus. See oli Usbekistani külalistele üks silmiavavamaid teemasid – kuidas tagada loomade tervis ilma liigse ravimikasutuseta.
Farmide südames – praktilised kogemused ja uus tehnoloogia
Tartumaal Soone Farmis võtsid külalisi vastu farmi loomakasvatusjuht Elsa Tamm ja sajad rahulikult mäletseda nosivad lehmad. Tänapäeva farmindus ei tähenda enam ainult karjatamist – nüüd on see kõrgetasemeline juhtimine, tehnoloogia ja teaduspõhine lähenemine. Usbekistani delegatsioon sai teada, kuidas elektroonilised jälgimissüsteemid võimaldavad täpselt jälgida iga looma tervist ja tootlikkust. Lisaks räägiti farmihoonete planeerimisest ja ehitamisest, et luua loomadele parim elukeskkond. „See, kui suur roll on õigel hoone planeeringul, oli meile suur üllatus,“ tõdes üks Usbekistani farmer, vaadates avaraid ja valgusküllaseid lautu.
Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu Keavas oli järgmine peatuspunkt, kus piimaveiste geneetika ja aretusvõimalused pakkusid suurt huvi. Viking Genetics’i ekspert Seppo Niskanen rääkis, kuidas tänu genoomtestimisele on võimalik ette ennustada, millised loomad annavad tulevikus parima piimatoodangu. Samal ajal selgitas ETKÜ lihaveiste peaspetsialist Ilmar Kallas lihaveiste lineaarset hindamist – täpne mõõtmine ja hindamine on oluline, et loomad annaksid parima võimaliku liha kvaliteedi.
Laborijuhataja Peeter Padrik viis külalised spermadooside tootmise laborisse, kus nad said oma silmaga näha, kuidas toimub kaasaegne tõuaretus. Farmeritele on see kriitilise tähtsusega: just kvaliteetne tõumaterjal määrab ära tulevase karja omadused.
Loomade söötmine
Kolmandal koolituspäeval sukelduti sügavamale loomade söötmisse. Loomakasvatusteadlane Olav Kärt jagas teadmisi, kuidas koostada ratsioone kõrgetoodangulistele piimaveistele. „Hea sööt on edu alus – kui piimalehm ei saa õiget toitu, ei saa temalt ka head toodangut loota,“ ütles Kärt.
Samuti võeti ette praktiline sessioon veiste sõrahooldusest. „Kui lehm lonkab, siis ta ei söö korralikult ja piimatoodang langeb – see on nii lihtne!“ selgitas juhendaja, kes näitas Usbekistani farmeritele, kuidas looma sõrgu õigesti hooldada.
Tulevik toob uusi koostööplaane
Pärast Eestis omandatud teadmisi jätkus koolitusprogramm 14.–15. märtsil Lätis, kus keskenduti silotootmise tehnoloogiatele ja vasikate kasvatamisele. Pärast intensiivset nädalat olid külalised rahul ja vaimustuses: „Eestis ja Lätis oleme õppinud nii palju uut ja saame need teadmised Usbekistanis kohe kasutusele võtta!“
Juba 2025. aasta septembrikuus on kavas korraldada sarnane programm Aserbaidžaani farmeritele. Eesti teadmised loomakasvatusest on maailmas kõrgelt hinnatud ning sellised koostööprojektid avavad uusi võimalusi nii meie kui ka rahvusvaheliste partnerite jaoks.
Koolitusprogrammi korraldas EPKK rahvusvahelise INTERREG Kesk-Läänemere Programmist rahastatud projekti “BreedExpo2” raames koostöös Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistuga.
