Euroopa Komisjoni 11. veebruaril 2025 avaldatud teatis “Tulevikku kujundades: tee järgmise ELi pikaajalise eelarveni” avab olulise arutelu Euroopa Liidu eelarve üle aastateks pärast 2027. aastat. Dokumendis rõhutatakse, et ELi eelarve on olnud oluline tööriist kriiside ületamiseks ja strateegiliste eesmärkide saavutamiseks, toetades pandeemia- ja energiakriisi lahendamist, Ukraina abistamist ning investeeringuid rohelisse ja digitaalsesse üleminekusse.
Teatises tuuakse välja , et uueks perioodiks tuleb teha põhimõttelisi muudatusi, et eelarve oleks vastupidavam, paindlikum ja suudaks paremini toetada ELi prioriteete muutuvas geopoliitilises ja majanduslikus keskkonnas. Teatises ei räägita konkreetsetest numbritest, vaid esitatakse prioriteedid ja meetodid, kuidas need kavatsetakse saavutada.
Praegu kehtiv ELi eelarve on killustunud enam kui 50 programmi ja fondi vahel, millega kaasneb liigne bürokraatia. Selle olukorra parandamiseks on kavandatud lahendused, mis hõlmavad programmide arvu vähendamist ja sarnaste eesmärkidega fondide ühendamist. keskendudes senisest enam tulemuste ja mõju mõõtmisele.
Olulisel kohal on uues eelarves lisaks kaitsele, rändele ja konkurentsivõimele ka toiduga kindlustatuse ja põllumajanduse konkurentsivõime tagamine, milleks kavandatakse piisava toetuse pakkumist põllumajandussektorile ja noorte põllumeeste kaasamist. Lisaks on prioriteediks ELi laienemine, et toetada Ukraina, Moldova ja Lääne-Balkani riikide liitumisprotsessi.
Põllumajandussektori vaatest on oluline, et eelarve kujundamisel ei unustataks sektori rolli ELi strateegiliste eesmärkide täitmisel. Toidujulgeolek, kliimamuutustega kohanemine ning bioloogilise mitmekesisuse säilitamine on valdkonnad, kuhu investeerimine peab jääma prioriteediks ka järgmises mitmeaastases finantsraamistikus.
Teatise järgi on Komisjonil kavas võtta kasutusele üks kava euroraha kasutamiseks iga liikmesriigi kohta. Ilmselt hõlmaks see endas nii seniseid struktuuri- kui ka põllumajandusfonde, kus iga riik räägib komisjoniga läbi oma põhilised reformid, mille finantseerimist EL eelarvest rahastataks ning millised tulemused tuleks saavutada.
Komisjoni ettepanek eelarve lihtsustamiseks ja paindlikkuse suurendamiseks on tervitatav. Riiklikul ja piirkondlikul tasandil peab olema võimalik reageerida kiirelt muutuvale majanduskeskkonnale ja tõrketele. Meie põllumajandussektorina näeme komisjoni teatises aga siiski ka mitmeid kitsaskohti. Meile teadaolevalt ei ole Eesti riigil uue ühisfondi osas veel kindlaid seisukohti välja kujundatud, seetõttu on õige aeg olla tähelepanelik ja Eesti põllumajandussektori huvide eest seista. Ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) on olnud ainus sisuliselt koordineeritud üle-euroopaline poliitika, mis on loonud ühised raamid ja reeglistiku Euroopa põllumajandustootjatele, et nad saaksid ühtsel turul võrdsetel tingimustel konkureerida. Just sellisena on see suurepäraseks näiteks Euroopa koostöövõimekusest ning olukorrast, kus just ühine rahastamine tagab sünergia. EL eelarve ei ole liikmesriikide endi eelarvetega võrreldes just kuigi suur, sestap tuleb hoolega kaaluda, kus ühisest rahastamisest enim tulu tõuseb. Juhul, kui ÜPP eraldi rahastamine kaotada ja moodustada üksainus fond liikmesriigiüleselt, killustab see potentsiaalselt ühisturgu, mis on ELi üks põhialuseid ja -väärtusi.
Seda seetõttu, et erinevatel liikmesriikidel on erinevad prioriteedid ja eesmärgid; Eestis kahjuks ei ole peetud toidutootmist riigi poliitikas eriti prioriteetseks teemaks, kuigi toidujulgeolek on üks oluline julgeoleku osa ja peaks tulevikus olema palju suuremas fookuses kui ta seda täna on. Teoreetiliselt võime ette kujutada olukorda, kus meie naaberriigid suunavad tulevikus oma EL kogurahastusest näiteks 40% põllumajandusse, Eesti aga paneks ainult 10%. See tähendaks väga suuri kääre toetustes ning oleks suureks ohuks nii EL turu toimimisele kui ka Eesti toidutootjate konkurentsivõimele.
Komisjon kavatseb jätkata konsultatsioone liikmesriikide, ettevõtjate ja kodanikega ning esitada juulis 2025 ametliku ettepaneku uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta, et pakkuda tasakaalustatud ja tõhusat eelarvet Euroopa Liidu tuleviku jaoks.
Meie riigi esindajatel on nüüd jõuliselt vaja seista selle eest, et juhul, kui selline riigiülene ühisfond sünniks, toimuks selle sees selge n-ö kõrvamärgistamine, kus seataks senistele prioriteetsetele poliitikatele kitsam rahastuskoridor, et vältida nii üle- kui alarahastust ja tagataks eluterve konkurents toidutootmises. Samuti tuleb sellisel juhul lahendada küsimused, mis saab põllumajandussektorile vajalikust mitmeaastasest rahastamisest, kogu põllumajanduse strateegiakavadest ning kuidas ja kas põllumajandustoetusi üleüldse edaspidi maksma hakatakse.
Kokkuvõttes on oluline, et ELi uus pikaajaline eelarve tasakaalustaks uued prioriteedid olemasolevate strateegiliste sihtidega. Toidujulgeolek ja põllumajanduse elujõulisus ei ole ainult sektori kitsas huvi, vaid kogu ELi majanduse ja sotsiaalse stabiilsuse alus. Kutsume otsustajaid üles tagama, et põllumajanduse ja toidutootmise vajadused oleksid eelarves piisavalt esindatud ning sektori arengut toetataks ka edaspidi sihikindlalt ja tulevikku vaatavalt.
Foto :Krõõt Tarkmeel
