„Sustainable Silage / Kestlik silootmine“ projekti katse Rauni PMÜ farmis

Põllumajandus-Kaubanduskoja eestveetava projekti „Sustainable silage / Kestlik silotootmine“ raames on pilootfarmides ka tänavu käimas rida põnevaid katseid. Projekti siloekspert Kristiina Märs toob neid tulemusi tasapisi ka põllumeesteni.

TÄHKJAS KUKEHIRSS (Echinochloa crus-galli) ROHUMAADEL

Viimastel aastatel on selle umbrohu levik meie põldudel oluliselt laienenud ning tähelepanelikumad märkasid teda tänavu massiliselt lisaks teraviljale ka rohumaadel. Tegemist on üheaastase umbrohuga, mis üksikult kasvades ajab võrseid mööda maad laiali kuid massiliselt pundis kasvades annab lopsaka kõrge massi (parempoolne foto).

Mitmed tootjad on küsinud, kuidas tähkjas kukehirss silo kvaliteeti mõjutab ning selle väljaselgitamiseks võtsime haljasmassi proovi projekti pilootfarmist Rauni PMÜ-st Saaremaalt.

  • Esiteks, tema suur mass rohumaal on kohati väga petlik. Nagu analüüsist näha, siis kuivainet on haljasmassil ainult 10%. Põllupildis tundub teda palju, kuid peale närvutamist jääb järgi vähe. Samas oli näha kuidas külvatud rohumaa taimik oli tema poolt välja tõrjutud ning hävinud.
  • Proteiini sisaldus oli analüüsis lausa 26,8% kuivaines. Samas ei ole proteiini kvaliteet looma jaoks hetkel veel teada.
  • Tähkja kukehirsi kaaliumi sisaldus oli väga kõrge, lausa 53,8 g/kg kuivaines. Hetkel pole veel selge, kas see tuleneb rohumaa väetusskeemist või taime enda eripärast. Igal juhul võiks silo tehes endale üles märkida ja meelde jätta kuhu silohoidla osasse/või rullidesse tähkjat kukehirssi sisaldavad põllud läksid ning enne söötmist teha kindlasti sellest silost kordusanalüüsid, määrata kaalium ja vältida kinnisloomadele söötmist.
  • See üheaastane umbrohi on võimeline kasvatama korraga 200-1000 seemet, mis püsivad mullas elujõulisena kuni 14 aastat. Sellest ka soovitus sellised rohumaad võimalusel siloks ära teha enne kui taim seemned moodustab ning need järgmiseks aastaks mulda pudistab.

Projekti „Sustainable silage / Kestlik silotootmine“ elluviimist toetab INTERREG Kesk-Läänemere Programm.

Kontakt:
Kristiina Märs
„Sustainable Silage“ siloekspert
kristiina.mars@gmail.com

Eelmine luguPõllumehed loodavad sellelt aastalt paremat saaki