Eile, 24. mail külastas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda kõrgetasemeline Ukraina riigiametnike delegatsioon, kes viibisid Eestis õppereisil, et hankida kogemusi Euroopa Liiduga liitumise ette valmistamiseks. Kohtumisel osalesid koja juhatuse esimees Ants Noot, toiduvaldkonna juht Meeli Lindsaar ning Brüsseli esindaja Ene Kärner.
Ants Noot väljendas esmalt tugevat toetust ja lugupidamist Ukraina rahvale ja kõigile delegatsioonis osalenutele, kes on pidanud vapralt toime tulema uskumatuna tunduva Venemaa agressioonisõjaga. „Sõjale vaatamata läheb igapäevaelu siiski edasi ja meil tuleb vaadata tulevikku. Eestil oleks kahtlemata heameel võtta Ukraina vastu Euroopa Liidu ühtsesse sõbralikku perre,“ tõdes ta.
Ants Noot andis lühikese ülevaate EL ühisest põllumajanduspoliitikast ja selle põhimõtetest, rõhutades kolme suurt valdkonda: toiduohutuse tagamine ja nõuetele vastamine, toetused ning maaelu areng. „Eesti põllumeeste jaoks oli EL-ga liitumisel väga oluline juurdepääs ELi toetustele ning meie kaupade jõudmine ELi ühisturule,“ rääkis ta. Ta nimetas ka mõningaid halvemaid kogemusi, näiteks piiripunktide välja ehitamine Eesti ja Läti vahel, mis muutus peale liitumist mõttetuks investeeringuks ning läbirääkimistel kokkulepitud otsetoetuste madal tase võrreldes teiste liikmesriikidega, mis on hiljem osutunud konkurentsi piiravaks asjaoluks.
Meeli Lindsaar rõhutas, et EL toimimisest ja otsustusprotsessist aru saamiseks on vajalik osaleda võimalikult paljudes erinevates koostöövormides juba enne liitumist. „Tegelikkuses mõistsid Eesti ametnikud ELi toimimist ja võimalusi sügavuti alles peale Eesti ELi Nõukogu eesistumist 2017. aastal,“ sõnas ta. Lindsaar lisas, et kindlasti tuleb läbirääkimistel julgelt kaitsta oma riigi huve ja taotleda erisusi olulistele sektoritele, nagu näiteks Soomes kehtiv metsasuse erisus. Samuti on palju abi teiste riikide liitumiskogemustest, ka Eestit aitasid liitumist ette valmistada näiteks Saksamaa, Hollandi jpm eksperdid.
Ene Kärner andis lühikese ülevaate EPKK tegemistest üle-Euroopalise põllumeeste katusorganisatsiooni Copa-Cogeca juures. „On heameel tõdeda, et Ukraina organisatsioonid on juba Copa-Cogeca assotsieerunud liikmed. See on näide eelpool mainitud kõikide koostöövõimaluste kasutamisest,“ sõnas ta.
Ukrainlastel oli meile ka mitmeid küsimusi. Esmalt võeti kõne alla kaupade vaba liikumine ning probleemid EL liikmesriikide piiridel. 10. mail saatsid 12 EL liikmesriigi (Austria, Belgia, Horvaatia, Taani, Eesti, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Iirimaa, Luksemburg, Holland ja Sloveenia) ministrid Euroopa Komisjonile kirja, milles väljendasid tõsist muret hiljuti pikendatud tollivaba teraviljatransiidi lepingu üle Ukrainaga ning nõudsid kitsaskohtade lahendamist. Ukraina kolleege huvitas, miks kirjutas Eesti poolt kirjale alla keegi regionaalminister, mitte aga põllumajandusminister nagu teistes riikides.
Lisaks tunti huvi, kui kaua võttis Eestis aega ELi nõuete rakendamine kõikides põllumajandusettevõtetes, räägiti ELi mitterahalisest abist Ukraina ametiasutuste kaasajastamiseks jpm. Ukraina delegatsiooni sõnul on sõda sealset ühiskonda palju muutnud, ELiga liitumist oodatakse pikisilmi ja sellele on tugev toetus. Suhtumise naaberriiki võtsid nad kokku aga järgnevalt: „Hea oleks, kui Venemaa asemel oleks üks suur sügav ookean!“
