Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja liikmete kohtumisel Maaelukomisjoniga tõdeti ühiselt, et esmatähtis on tagada pädeva järelkasvu küsimus, sest sellest sõltub nii loomade heaolu, kui ettevõtete jätkusuutlik toimimine lähitulevikus. „Lisaks tuli teemaks, et kliimaeesmärkide ja rohepöörde täitmiseks lähiajal tehtavad otsused ei tohi halvendada sektori suutlikkust tagada meie toiduga varustatuse taset,“ osutas koja juht Ants Noot.
23. mail kohtusid EPKK nõukogu liikmed Maaelukomisjoniga, et tutvustada koja liikmeskonda, tegevusplaane ja lähiaja eesmärke. Eraldi anti ülevaade tegvustest, millesse koda on lähiajal kaasatud.
Koja juhatuse esimees Ants Noot sõnas, et jätkuvalt on üleval omamaise toiduga varustamise küsimus, sest kõigis toidugruppides ei ole vajalikku isevarustatuse taset veel saavutatud. „Juba toidujulgeoleku vaatepunktist on see oluline teema. Ka on pikemat aega üleval olnud, et elutähtsa teenusena tuleks määratleda toidu varustuskindlusega seotud ettevõttevõtete tegevus,“ rääkis ta. „Sellest tulenevalt on ülioluline, et meie ettevõtted oleks euroliidu tsoonis jätkusuutlikud ja konkurentsivõimelised. Siin mängivad rolli mitmed asjaolud: toetuste määrad, mis peaksid olema võimalikult ühtlased võrreldes teiste liikmesriikidega. Samuti maksusoodustused sektorile ei tohiks kahjustada Eesti ettevõtjate huve. Kõige olulisem on, et erinevad otsused, mida Riigikogus võetakse vastu või algatatud eelnõud, et need ei halvendaks meie ettevõtjate turupositsiooni ja konkurentsivõimet võrreldes regiooni teiste riikidega,“ selgitas Noot.
Maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse ütles kohtumise järgselt, et haridusvaldkond oli üks paljudest teemadest, kus leiti tugev ühisosa. „Põllumajandus- ja maaelualane haridus on täna võtmeküsimuseks, et vastu võtta väljakutsed, mis puudutavad nii rohereformi, võimalikke uusi keskkonnanõudeid ja eesmärke. Samuti loomade heaolu on jätkuvalt oluline ja tarbija teadlikkuse tõstmine,“ rääkis Kruuse. „Soovime Maaelukomisjoniga võtta haridusteema laiemalt ette, praegu oleme kohtunud Eesti Maaülikooliga, kuid peatselt kohtume teiste haridusasutuste juhtidega ka, et hoida hariduse teemat suuremas pildis üleval,“ lisas ta.
Teise teemana tõi komisjoni esimees välja rohepöörde ja Eesti võimekuse muutustega kaasa tulla. „Siin on peidus suured võimalused ja küsimus on suuresti konkurentsis. Ühelt poolt meie vajadus muutustega kaasa minna aga ka teadmine, et muutuste elluviimiseta jäädakse suurtest tarneahelatest välja, kuna ei vastata teatud kriteeriumitele,“ osutas Kruuse.
Noot tõi sõnas, et põllumajandus- ja toidusektor on kindlasti valmis panustama ühiste eesmärkide nimel. „Kuid nende tegevuste juures ei tohiks aga unustada meie toiduga isevarustamise eesmärki, et eestimaalased saaksid toiduks tarbida värsket, puhast ja kvaliteetset eestimaist toitu,“ lausus koja esimees.
Kruuse tõdes, et osalejad olid ühel meelel piimasektori arengu eesmärkidest rääkides. Rohkem on vaja panustada toorpiima väärindamise protsessi, et ekspordiks läheks lisandväärtusega piimatoode – mitte ainult piim, kui tooraine.
EPKK on suurim katusorganisatsioon, mis ühendab põllumajandus-, toidusektori ja maaeluettevõtjaid, lisaks kuuluvad koja liikmeskonda erametsaomanikud ja jahimeeste allorganisatsioonid. Kokku on kojas pea 20 000 liiget.
