„Suurte muutuste ajal saab senisest enam oluliseks oma liikmetega suhtlemine,“ tõdes Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees Sivar Irval pärast nõukogu koosolekut. Seal lepiti kokku, et igal nõukogu koosolekul vastu võetud seisukohtadest informeeritakse ka koja liikmeid. „Enne järgmisi koosolekuid saadame vähemalt üks nädal varem liikmetele välja käsitlusele tulevad päevakorra teemad, millele ootame liikmete tagasisidet,“ rääkis Irval.
Eest Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) nõukogu kogunes mai alguses koosolekule, et kinnitada 2022. aasta majandusaasta aruanne ja heaks kiita tänavuaastane tegevusaruanne ja eelarve. Toodi välja, et Põllumajandus-Kaubanduskoja prognoositavad tulud 2023. aastal on 1,69 miljonit eurot ja tegevuskulud moodustavad 1,67 miljonit eurot. Seega aasta tulem on suurusjärgus 20 000 eurot. Nõukogu kinnitas 2023. aasta eelarve.
Arutelu alla tuli 14. juunil Vihula mõisas toimuvad koja üldkoosolek ja Ärifoorum. Räägiti ka Ärifoorumi sisulisest poolest ja vaeti võimalikke esinejaid. Kinnitati ära üldkoosoleku päevakord.
Juhatuse esimees Ants Noot andis ülevaate veebruarist maini toimunud olulisematest kohtumistest ja sündmustest, õigusloome protsessides osalemisest ning tehtud olulisematest pöördumistest. Seejärel arutas nõukogu koalitsioonileppe maksude ning maaelu ja metsanduse teemadel.
Juhatuse esimees andis ülevaate koja toimkondade ja gruppide kohtumistest, valdkondade ümarlaudadest ning teistest toimunud ja tulevastest sündmustest.
Noot sõnas, et 9. mail toimub EPKK esindajate kohtumine Maaeluministriga ning lähiajal kohtuvad koja esindajad ka Riigikogu maaelukomisjoni liikmetega.
Koosolekul toimus arutelu uute liikmete värbamise ja maakonnaorganisatsioonide üle. Arutelu käigus selgus, et vaja on parandada liikmete kaasatust ning informatsiooni vahetamist.
Noot tõdes, et kevad-talvisel hooajal on kohtutud erinevate ametkondadega ja arutatud toidujulgeoleku küsimusi. Arutluse all on olnud ka ettevõtja varustuskindluse kord ja taimekaitsevahendite vähendamise nõue. „Vägisi pöördub olukord selliseks, et toidujulgeoleku küsimus kaob kliimasoojenemise teemade vahele sootuks ära, seetõttu soovime peatselt kohtuda kliimaministriga, et arutada tekkinud olukorda,“ lausus Noot. „Me peame oluliseks, et varustuskindluse küsimust hoitakse jätkuvalt üleval töögruppides ja ministeeriumi aruteludes kuni leitakse sektori ettevõtetele toimivad lahendused,“ lisas ta.
„Keskkonnanõuete muutumise valguses ja rohepöörde kohustuste lisandumisel põllumajandusettevõtetele on üha rohkem vajalik kahesuunaline info vahetamine. Meie, siin nõukogus, saame paremini eesmärke sihtida ja koda eesotsas juhatuse esimehega saavad neid siis ellu viia, kuid sisend tegevuseks peab tulema liikmetelt,“ sõnas Sivar Irval.
Nõukogu koosolekul tutvustas Maaeluministeeriumi teadus- ja arendusosakonna nõunik Argo Peepson ringbiomajanduse teekaarti (RBM). Seejärel toimus elav arutelu teekaardi teemal.
„RBM on kaksiküleminek, kus samaaegselt asendatakse fossiilne ressurss biopõhisega ja lineaarne majandusmudel ringlusega. Selles valguses on oluline tööstussümbioos ning samas ka sektorite vahelised koostöövormid,“ toonitas Irval. Ta tõi välja, et teekaardiga on planeeritud ca 40 peamist tegevust järgmiseks neljaks aastaks. „Edasised sammud, millele tuleb keskenduda, on: leida lahendajad, vastutajad ja rahastus,“ rõhutas ta.
Koja nõukogu liikmed küsisid Peepsonilt teekaardi elluviimise planeeritud rahastuse kohta. Selgus, et konkreetset rahastuskava teekaardi eesmärkide elluviimiseks veel ei ole ning sellega on vaja Vabariigi valitsusel tegeleda. Nõukogu liikmed juhtisid tähelepanu, et ringbiomajandusele üleminek on keeruline ja ressursimahukas protsess, mille rahastamisega ei saa sektor üksi hakkama ja riigi tugi on hädavajalik.
Veel toimus arutelu EPKK ja sektori kuvandi üle ühiskonnas. Kuna EPKK-l on kehtiv strateegia 2023. aasta lõpuni, siis nõukogu koguneb 1.-2. augustil EPKK strateegia kaasajastamise koosolekule.
