Taudiohu vältimiseks, toidujulgeoleku säilitamiseks ning loomade tervise ja heaolu tagamiseks tuleb loomaarstide õppekohti Eesti Maaülikoolis kahekordistada, milleks valitsus peab rahastust suurendama vähemalt 2 miljoni euro võrra aastas, kinnitasid veterinaarmeditsiini esindajad tänasel ümarlaual ning lisasid, et täna tegutsedes näeme mõjusid alles seitsme aasta pärast.
„Eesti toit kuulub maailma puhtaimate hulka, kuid me võime selle eelise nii kodu- kui ka eksporditurgudel kaotada, kui piirdume igal aastal vaid 25 loomaarsti tudengi vastuvõtmisega,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees Sivar Irval.
Koduturule ja ekspordiks saadetava toidu kvaliteeti kinnitav Põllumajandus- ja Toiduamet kaotab peagi suure osa pädevatest töötajatest, sest paljud ameti palgal olevad loomaarstid lähevad vanaduspensionile. Põllumajandus- ja Toiduamet on 100 loomaarstiga valdkonna suurim tööandja.
„Meie loomaarstide raudvara pärineb ajast, kui igal aastal võeti vastu 75 loomaarsti üliõpilast, praegu aga tuleb peale kolm korda vähem asjatundjaid,“ tõdes Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektor Urmas Kirtsi. „Meie suurima murekohana võib nimetada ühtaegu nii loomadel kui ka inimestel levivate haiguste vaos hoidmist, mis osutub võimalikuks üksnes veterinaaride tööga.“
Eesti Maaülikool kaotas võime piisaval arvul loomaarstiks õppijaid vastu võtta kümme aastat tagasi, kui ülikoolidel keelati eestikeelse õppe eest tudengitelt tasu võtta, kuid raha juurde ei antud. „Loomaarsti üliõpilase koht maksab ligi neli korda rohkem kui teistel erialadel – 18 000 eurot aastas, sest peame õpetamiseks ülal pidama nii kliinikut, samuti karja,“ rääkis Eesti Maaülikooli rektor Ülle Jaakma. „Selleks, et võtta üliõpilasi juurde, vajame lisaks õppejõude kui ka kliiniku töökohti, sest praktiline õpe toimub sageli individuaalselt õppejõu vahetul juhendamisel.“
Mitmed loomaarsti üliõpilased kõrbevad läbi esimesel kahel õpinguaastal, sest loomadega kokkupuutumise asemel peavad nad sukelduma pingutavasse teooria õpingusse. „Üliõpilane pääseb looma juurde alles kolmandal kursusel, mis kahjuks ei vasta paljude noorte ettekujutusele õpingutest,“ selgitas Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi direktor Toomas Tiirats.
Veterinaarmeditsiini ja -hariduse esindajad saatsid täna peaminister Kaja Kallasele avaliku kirja, millega taotletakse valitsuselt valmisolekut suurendada loomaarstiõppele suunatud toetust vähemalt 2 miljoni euro võrra aastas, mille tulemusena on võimalik suurendada eestikeelse veterinaarmeditsiini eriala vastuvõtt kahekordseks ehk 50 üliõpilaseni aastas.
Loomaarstiõppe mahtu suurendamata on Eesti loomakasvatus lähitulevikus fakti ees, et seaduse järgi ei suudeta tagada loomade head tervist. Samuti on oht, et levima hakkavad loomataudid. Need kahjustavad lisaks loomadele ka valdkondlikku majandustegevust ja elu nii linnas kui maal. Lisaks võivad vallanduda toidutekkelised haiguspuhangud inimestel (listeeria, salmonelloos, kampülobakterioos jm), mis koormavad meie tervishoiusüsteemi, tööjõu puudumisel ka ettevõtete majandustegevust ning võivad nõuda inimelusid. Kahjuks vähenevad ka lemmikloomaomanike võimalused lemmikloomade kui oma pereliikmete ja oluliste stressimaandajate ravimiseks. COVIDi aeg tõi kaasa nende plahvatusliku kasvu.
Eestis on 248 000 veist, neist 173 000 piimaveist, 273 000 siga, 60 000 lammast, 3800 kitse, 12 000 hobust, miljonid kodulinnud, 52 700 mesilasperet, tuhanded kalad kasvatustes, 235 000 koera ja 290 000 kassi lemmikloomadena. Väga arvukas seltskond, kes vajavad igapäevast hoolt ja järelvalvet.
Loodusmuuseumis peetud ümarlaual osalesid:
Ülle Jaakma, Eesti Maaülikooli rektor
Urmas Kirtsi, Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektor
Ants Noot, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees
Sivar Irval, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees
Toomas Tiirats, Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi direktor
Julija Abram, Eesti Väikeloomaarstide Seltsi president
Urmas Põlluaas, Keldrimäe Farmer OÜ juhatuse liige
