Euroopa Komisjon võttis 30. novembril vastu ettepaneku esimese kogu ELi hõlmava vabatahtliku raamistiku kohta, mis võimaldab usaldusväärselt sertifitseerida süsiniku sidumist. Ettepanekuga edendatakse uuenduslikke süsiniku sidumise tehnoloogiaid ja kestlikke süsinikku siduva majandamise lahendusi. Samuti aitab see saavutada ELi kliima-, keskkonna- ja nullsaasteeesmärke.
“Selle vabatahtliku raamistikuga soovitakse muuhulgas reguleerida, kuidas käsitleda süsiniku sidumist mullas ja biomassis. Süsinikupõllumajanduse puhul käsitletakse süsiniku eemaldamist kasvuhoonegaaside netosidumisena ja süsiniku sidumine peab olema nö täiendav sidumine, milleks sertifikaatide süsteem annab lisamotivatsiooni. Komisjoni poolt esitatava määruse eelnõu eesmärk on tagada süsiniku sidumise sertifitseerimise usaldusväärsus erinevates looduslikes tingimustes,” selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.
Sellegipoolest on raamistikust raske täpset pilti saada, kuna esitatud ettepanek on endiselt ebaselge ja olulistele metodoloogilistele küsimustele vastuseid veel pole – paljud olulised elemendid otsustatakse delegeeritud õigusaktidega. Kahetsusväärne on ka, et süsiniku sidumise praktikad on määratletud väga kitsalt ja see ei arvesta kõikide võimalustega süsiniku heite vähendamiseks. Nt ei arvestada selliste oluliste praktikatega nagu heidet vähendavate söödalisandite kasutamine, vähese heitega hoonete ehitamine või täppisväetamise kasutamine – kõikidel nendel praktikatel on aga reaalne mõju heitkoguste piiramisele. Lisaks on kavandatav auditeerimissüsteem seotud suure halduskoormusega.
Sõrmuse sõnul on tähtis see, et süsteem tagaks praktikate hea võrreldavuse ja väldiks suurt halduskoormust. Praegu on probleemiks, et süsiniku sidumise sertifikaadid pole kõikide turuosaliste jaoks usaldusväärsed, kuna sertifikaatide tekkimise süsteemid pole läbipaistvad ja pole kindel, kas need toovad ka päriselt kliimakasu.
“Erinevaid süsinikukrediitide platvorme on palju, mistõttu leiame ka põllumajanduskojas, et süsteemi usaldusväärsust silmas pidades on vaja luua süsiniku sidumise standardiseeritud sertifitseerimisraamistik ja selleks vajalik seire-, aruandlus- ja kontrollimetoodika, mis võimaldab arendada vabatahtlikke süsinikuturge,” ütles koja juht.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja hinnangul on süsiniku sidumise temaatika üha kasvava tähtsusega arvestades kliimapoliitika eesmärke. “See võib põllumajandustootjatele ja metsaomanikele pakkuda täiendavaid võimalusi heade majandamispraktikate eest hüvitise saamiseks, kliimaeesmärkide täitmiseks ja täiendava tulu teenimiseks, kuid mõistagi kätkeb selline lähenemine endas ka ohte nii toidutootmisele kui metsaomanikele. On üsna selge, et pikemas perspektiivis on süsinikukaubanduses nii võitjad kui kaotajad,” rõhutas Sõrmus.
Koja juhi sõnul liigutakse tõenäoliselt pikemas perspektiivis selles suunas, et need põllumajandustootjad, kes emiteerivad kasvuhoonegaase rohkem kui siduda suudavad, peavad tulevikus hakkama oma tegevuse kompenseerimiseks turult süsiniku krediiti juurde ostma. See tähendab lisakulusid ja tarbijate jaoks ilmselt ka toiduainete hinna tõusu.
“Arvestades asjaolu, et tegemist on ka üsna tehnilise küsimusega, siis on väga oluline pöörata tähelepanu süsteemi detailidele. Tegemist on valdkonnaga, kus praegu on veel palju vastamata küsimusi, sest eri piirkondade mullad ja klimaatilised tingimused on väga erinevad. Oluline on tagada, et süsiniku sertifitseerimise süsteem arvestaks põllumeeste poolt juba varasemalt rakendatud heade põllumajanduspraktikatega, mis on aidanud süsiniku sisaldust mullas suurendada. Loodame, et suudetakse luua selline roheline ärimudel, et maamajandajad saaksid süsiniku sidumise ja elurikkuse kaitsmise eest väärilist tasu,” lisas ta.
Süsinikupõllundus on vaid üks osa kliimaeesmärkide saavutamise lahendusest ja see ei saa asendada heitkoguste vähendamise meetmeid.
Euroopa Komisjoni ettepanek
Kavandatava määruse abil saab EL palju paremini süsiniku sidumist kvantifitseerida, jälgida ja kontrollida. Suurem läbipaistvus aitab võita sidusrühmade ja tööstuse usaldust ning hoida ära rohepesu. Süsiniku sidumine saab tuua ja peabki tooma kliima seisukohast selget kasu ning komisjon seab esmatähtsale kohale need süsiniku sidumisega seotud tegevused, mis avaldavad olulist positiivset mõju elurikkusele. Komisjon kavatseb ekspertide abiga töötada välja spetsiaalselt kohandatud sertifitseerimismeetodid nende süsiniku sidumisega seotud tegevuste jaoks, mis aitavad saavutada kliima- ja muid keskkonnaeesmärke.
Et sertifitseerimisprotsess oleks läbipaistev ja usaldusväärne, sisaldab ettepanek õigusnorme, mis käsitlevad süsiniku sidumise sõltumatut kontrollimist ja selliste sertifitseerimissüsteemide tunnustamist, mida saab kasutada ELi raamistikule vastavuse tõendamiseks. Selleks et tagada süsiniku sidumise kvaliteet ja võrreldavus, kehtestatakse kavandatava määrusega neli QU.A.L.ITY-kriteeriumi:
- kvantifitseerimine (QUantification) – süsiniku sidumisega seotud tegevust tuleb täpselt mõõta ja see peab tooma kliima seisukohast üheselt mõistetavat kasu;
- täiendavus (Additionality) – süsiniku sidumisega seotud tegevus peab kätkema endas rohkemat kui praegu kasutusel olevad tavad ja mitte piirduma üksnes sellega, mida nõuab seadus;
- pikaajaline säilitamine (Long-term storage) – sertifikaadid seostatakse süsiniku säilitamise kestusega, et tagada süsiniku püsiv säilitamine;
- kestlikkus (Sustainability) – süsiniku sidumisega seotud tegevus peab vastama kestlikkuseesmärkidele, nagu kliimamuutustega kohanemine, ringmajandus, vee- ja mereressursid ning elurikkus, või aitama neid saavutada.
Komisjoni ettepanek on väga tähtis selleks, et EList saaks 2050. aastaks maailma esimene kliimaneutraalne maailmajagu. Sellele eesmärgile jõudmiseks peab EL vähendama oma kasvuhoonegaaside heitkogused miinimumini. Samal ajal peab EL samuti suurendama süsiniku sidumist atmosfäärist, et tasakaalustada vältimatult tekkivat heidet.
Tööstustehnoloogiad, nagu bioenergia koos süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamisega (BECCS) või süsinikdioksiidi kogumine otse atmosfäärist ja selle säilitamine (DACCS), võimaldavad süsinikku koguda ja püsivalt säilitada. Põllumajanduses ja metsanduses saab süsinikku siduva majandamise tavade abil suurendada kestlikult süsiniku säilitamist mullas ja metsades või vähendada süsiniku vabanemist mullast.
Süsinikupõllundus: süsinikku saab looduslikult siduda tegevuste kaudu, mis aitavad süsiniku siduda mullas ja metsas (nt agrometsandus, metsade taastamine, mullaharimise paremad praktikad) ja/või vähendavad süsiniku eraldumist pinnasest atmosfääri (nt soode taastamine). Süsinikupõllundus aitab saavutada ELi ambitsioonikat eesmärki, milleks on 310 miljoni tonni CO2 neto sidumine maakasutuse, maakasutuse muutmise ja metsanduse (LULUCF) sektoris.
Süsinikupõllunduse kontekstis saab süsiniku eemaldamise netokasu kulutõhusalt mõõta, kasutades selleks empiirilisi andmeid, kaugseiretehnoloogiaid (nt Copernicus) ja väga täpseid masinõppel ja tehisintellektil põhinevaid mudeleid. Digitaalsete kaartidega ühilduvate kliimaalaste andmete saamine aitab oluliselt parandada riiklike kasvuhoonegaaside inventuuride kvaliteeti LULUCF sektoris ning parandada metsade seiretegevuste kvaliteeti.
Selliselt saab luua põllumajandustootjate ja metsamajandajate jaoks uue ärimudeli. Pika kasutusajaga toodetes ja materjalides, näiteks puidupõhistes ehitustoodetes saab samuti süsinikku säilitada mitme aastakümne jooksul või isegi kauem.
Edasine tegevus
Komisjoni ettepanekut hakkavad nüüd arutama Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt. Komisjon töötab eksperdirühma toel ja QU.A.L.ITY-kriteeriumidele tuginedes välja sertifitseerimismeetodid, mis on spetsiaalselt kohandatud eri liiki sidumistegevuste jaoks. Eksperdirühma esimene koosolek peaks toimuma 2023. aasta esimeses kvartalis.
