Koda arutab erakondadega valimisprogramme

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda peab konsultatsioone erinevate Eesti erakondadega, et arutada kevadel toimuvate Riigikogu valimiste eel koja ettepanekuid erakondade maaeluprogrammidesse. Arutelude keskmes on toidujulgeoleku tagamine ja rohekokkuleppe elluviimine, aga ka kodumaise toidutootmise arenguks vajalike tingimuste loomine.

Koda saatis juba augustis erakondadele oma põhjalikud ettepanekud, mis puudutavad maamajanduse arengu erinevaid aspekte. Sügise jooksul on käinud konsultatsioonid erinevate erakondade esindajatega ja viimaste nädalate jooksul oleme algust teinud ka kohtumistega.

“Eesti põllumajandus- ja toidusektor on strateegiliselt tähtis meie igapäevase toidujulgeoleku tagajana. Kõik inimesed peavad tervise ja elujõu hoidmiseks sööma ning vajavad seega põllumajandust ja toidutootmist iga päev. Põllumajandus ja metsandus on maaelu kõige olulisemad tugisambad ning ühtlasi ka Eesti kultuuri ja Eesti riigi jätkusuutlikkuse kandjad,” ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

“Eesti põllumajandus- ja metsamaa on oluline ressurss, mille kasuta­mine annab riigile võimaluse majanduskasvu soodustamiseks, riigieelarve tulude suurendamiseks, ekspordi arenda­miseks ja töökohtade kindlustamiseks maapiirkondades,” rõhutas ta.

Sõrmuse sõnul on biomajanduse arenda­misel on suur potentsiaal majanduskasvu ja uute töökohtade loomisel ning lisasissetulekute kindlus­tamisel põllumajandus-, metsandus- ja kalandussektoris. Samuti on biomajandusel oluline roll keskkonna­hoidlikkuse suurendamisel, aga ka taastumatutest loodusvaradest sõltuvuse ning kasvuhoonegaaside heite vähenda­misel.

“Nii maaelu kui biomajanduse valdkondade arendamine vajab pikaajalist visiooni, terviklikku ja strateegilist lähenemist ning stabiilseid poliitilisi raamtingimusi. Kutsume erakondi üles rakendama poliitikaid, mis aitavad kindlustada Eesti toidu- ja energiajulgeolekut, kodumaise toidutootmise ja metsanduse konkurentsivõimet ning biomajanduse potentsiaali paremat ärakasutamist. Selleks on vaja toetada sektori investeeringuid ning juurdepääsu teadus- ja innovatsiooni­tegevusele,” rõhutas põllumajanduskoja juht.

Kohtumised erakondadega

Koja juhatuse esimees Roomet Sõrmus kohtus 15. novembril Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esindajate Ivari Padari ja Reili Randiga, et läbi arutada maamajanduse jaoks olulisemad punktid. Oluliseks teemaks on lisandväärtuse loomine põllumajanduses. 18. novembril kohtus Sõrmus Erakonna Eesti 200 esimehe Lauri Hussari ja maaelupoliitika eest vastutavate liikmetega. Lauri Hussar rõhutas rohe- ja digipöördega seotud teemasid, aga ka toiduainete ekspordi arendamise vajadust.

22. novembril kohtusid Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu aeesimehed Jaak Läänemets ja Mirjam Pikkmets koos koja juhi Roomet Sõrmusega Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmetega, et arutada eelseisvate valimiste eel maamajandusettevõtjatele olulistel teemadel. Keskerakond väljendas toetust enamikele koja ettepanekutele, mis puudutavad kodumaise põllumajanduse konkurentsivõime kindlustamist. Samuti oli teemaks toiduainete käibemaksumäära langetamine, mis on oluline meede toiduhindade kiire tõusu ohjamiseks. Koja esindajad tunnustasid Keskerakonna seniseid mitmeid poliitikaid, mis on aidanud kohalikku toidutootmist kindlustada, sh siseriiklikud toetused, diislikütuse aktsiisi langetamine jm.

Sama päeva pärastlõunal kohtusid koja nõukogu aseesimees Mirjam Pikkmets, põllumajanduse grupi esimees Tanel Bulitko ja juhatuse esimees Roomet Sõrmus maaeluminister Urmas Kruuse ja Reformierakonna esindajatega, et arutada koja ettepanekuid erakonna valimisprogrammi. Keskse teemana arutasime, kuidas tagada Eesti toidujulgeolek ja millist tuge vajavad ettevõtjad rohe-eesmärkide saavutamiseks. Kliimaeesmärkide siseriiklikul seadmisel on tähtis, et need ei kahjustaks meie toidujulgeolekut. Oluline on tagada, et meie tootjatele oleks kindlustatud ausad konkurentsitingimused teiste riikide tootjatega konkureerimiseks (sh siseriiklikud toetused, kütuseaktsiisi soodustusega jätkamine jms). Tunnustasime maaeluministrit, kes on viimastel aastatel seisnud ettevõtete erakorralise toetamise eest, olgu põhjuseks koroona, negatiivsed sõjamõjud või vajadus energiariske hajutada. Kodumaise tootmise arengut mõjutab lähiaastatel ka põllumajanduses võtmetähtsusega spetsialistide järelkasv (loomaarstid, agronoomid, loomakasvatusjuhid).

Detsembrisse on kavandatud kohtumised Isamaa ja EKRE esindajatega.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja põhiseisukohad 2023. aasta Riigikogu valimiseks                                                                

• Eesti toidujulgeoleku kindlustamiseks tuleb luua soodsad tingimused kodumaise toidutootmise arenguks, et tagada Eesti isevarustatuse taseme tõstmine nendes sektorites, kus Eesti varustamine toiduainetega pole tagatud (sh lihatootmine ja aiandus), samas säilitades nende valdkondade konkurentsivõime, kus Eestil on olemas rahvusvaheline konkurentsieelis ja ekspordivõime (sh piima- ja teraviljatootmine); samuti tuleb toetada investeeringuid ja arendustegevust Eesti välissõltuvuse vähendamiseks loomasööda ja väetiste osas;
• peamised põllumajandusettevõtjad ja toidutootjad tuleb nimetada riiklikult elutähtsa teenuse osutajaks ning tagada tuleb toidu ja toidu tootmiseks kriitiliselt tähtsate tootmissisendite riiklik varu;
• Eesti toidujulgeoleku kindlustamiseks tuleb tagada tõhusad võimalused taimede kaitsmiseks haiguste ja kahjurite eest ning seista ELi tasandil Eesti suhtes õiglaste kohustuste eest taimekaitsevahendite kasutamise vähendamisel ja säästlikul kasutamisel; loomade heaolu nõuete karmistamisel tuleb tagada teaduspõhine lähenemine;
• põllumajandus- ja toidusektor vajab terviklikku riskijuhtimise poliitikat, mis pakub võimalusi tootmisega seotud erinevate riskide ning kriisidega toimetulemiseks (tururiskid, ilmastiku­riskid, looma- ja taimehaigused, poliitilised riskid jm), tagab tootmise stabiilse arengu ning soodustab põllumajandussektorisse täiendava kapitali kaasamist ja tehtavaid investeeringuid; ettevõtjatele tuleb kättesaadavaks teha riigi poolt osaliselt toetatud kindlustus, laenud, tagatised ning tõsise kriisi puhul ka erakorralised toetused;
• oluliselt tuleb parandada Eesti toidutööstuse konkurentsivõimet, toetades selleks strateegilisi investeeringuid, tugevdades müügiedenduse tegevusi ja uute eksporditurgude avamist, mille eesmärgiks on liikuda kõrgema lisandväärtusega töödeldud toodete tootmise ja ekspordi suunas; toetada tuleb põllumajandussaaduste kvaliteedikavade väljatöötamist ja rakendamist; tarneahela paremaks toimimiseks tuleb soodustada ühistegevust ja tõkestada ebaausate kauplemistavade kasutamist toiduainete tarneahelas; imporditud toodete kontrolli Eesti turul tuleb tõhustada;
• Eesti põllumajandus- ja toidutootjatele tuleb Euroopa Liidu ühisturul tagada võrdsed konkurentsitingimused, sh tuleb tagada õiglased otsetoetused ELi ühise põllumajanduspoliitika raames, suurendada ÜPP riigipoolset kaasrahastamist, toetada aastatel 2023-2027 siseriiklikult Eesti põllumajandust ELi poolt lubatud maksimaalses määras ja soodustada kodumaist tootmist kaudsete toetuste suurendamise kaudu;
• toiduainete kiire hinnatõusu pidurdamiseks tuleb Eestis sarnaselt teiste liikmesriikidega vähendada põhitoiduainete käibe­maksu määra poole võrra, et tagada kiire inflatsiooni ohjamiseks tarbijatele mõistlik toidu hind ja toidutootjate konkurentsivõime;
• tootmiskulude kiire tõusu leevendamiseks tuleb eelolevatel aastatel säilitada põllumajanduses ja kalanduses kasutatavale diislikütuse aktsiisimäär EL minimaal­sel lubatud tasemel, samuti on oluline energia- ja kütuseaktsiiside vähendamine;
• välja tuleb töötada terviklik maapoliitika, mis hõlmab väärtusliku põllumaa kaitsmist toidu­julgeoleku tagamiseks, vähem väärtusliku põllumajandusmaa ja metsa kasutamist biomajanduse arenda­miseks, strateegilist ja vastutustundlikku lähenemist maa maksustamisel ning riigimaade müümisel ja rentimisel, noorte põllumeeste juurdepääsu parandamist põllumaa ostmisel ning tehnorajatiste eramaale rajamisega seotud küsimusi;
• keskkonnapoliitikas tuleb keeldude asemel seada Eesti lähtepositsiooni arvestades realist­likud eesmärgid, mille saavutamiseks tuleb soodustada ressursi­tõhusust, turupõhiseid lahendusi, investeeringuid ning keskkonnaalase teadlikkuse kasvu; EL baastasemest rangemate keskkonnanõuete kehtestamine Eestis peab olema pigem erand kui reegel;
• kliimaeesmärkide saavutamiseks on vaja selget tegevuskava koos vajalike mõjuhinnangute ja ressurssidega, samas ei tohi kliimaeesmärgid ohtu seada Eesti toidujulgeolekut;
• Eesti energiajulgeoleku kindlustamiseks tuleb panustada taastuvenergeetikasse ja piirkondlikult hajutatud energiatootmisesse, soodustada põllumajandustootmise jääkide ja kõrvalsaaduste kasutuselevõttu ning rakendada maksusoodustusi ja stiimuleid biomassist jääkidest toodetavale energiale, soodustada väheväärtusliku puidu laiemat kasutamist taastuvenergeetikas; biogaasi tootmise arendamiseks tuleb luua riiklik programm, mis hõlmab tõhusaid meetmed nii toetustele kui kapitalile juurdepääsu soodustamiseks; parandada tuleb võimalusi päikeseparkide ühendamiseks jaotusvõrku;
• kestliku metsamajanduse eelduseks on mitmekesine metsaomand, mida aitab tagada loodushoiu põhimõtete korrastamine, keskkonnakaitseliste piirangute mõistlik kompenseerimine, metsade vanuselise struktuuri ühtlustamine, erametsaomanike julgustamine oma metsa eest hoolt kandma, metsaomanike metsa­kasvatus­­tööde teostamise suurendamine metsandustoetuste abil, metsaühistute tugevdamine ning kodumaise puidu väärindamise ja kõrgema lisandväärtusega toodete ekspordi soodustamine;
• jahikorralduses tuleb tagada paremini maaomanike õigused, säilitades seejuures kogukondliku jahinduse; metsa- ja põllukahjude vähendamiseks tuleb pikendada punahirvede ja kitsede jahihooaega, suurendada vastavalt vajadusele karude küttimist ning rändlindude kahju vähendamiseks lubada haneliste kevadine heidutusjaht;
• senisest enam tuleb läbi erinevate poliitikavaldkondade panustada maaelu arengusse ja suurendada maaelupoliitika rahastamist, mis võimaldab ellu viia rohepöörde eesmärke, täita üha suurenevaid põllu­majanduse keskkonna ja loomade heaolu kohustusi ning jätkata maapiirkondade teiste eluvaldkondade terviklikku arendamist; maapiirkondade ettevõtjate tegevuseks on vajalik korras ja hästi väljaarendatud taristu, sh head juurdepääsuteed, stabiilne energiavarustatus, kiire internetiühendus, toimiv ühistransport, kvaliteetse hariduse ning tervise- ja sotsiaalteenuste kättesaadavus jms.
• roheleppe ja teiste ühiskonna jaoks oluliste strateegiate elluviimiseks põllu- ja metsamajanduses vajavad ettevõtjad teadlaste abi, mistõttu tuleb fookusesse võtta ka põllu- ja metsamajanduse ning toidutootmisega seotud rakendusteadused, et tagada valdkonna areng ja jätkusuutlikkus.
• kvalifitseeritud tööjõu ja järelkasvu tagamiseks tuleb panustada kutse- ja kõrghariduses põllumajandus- ja toidusektori jaoks strateegiliselt oluliste erialade tugevdamisse; tööjõupuuduse leevendamiseks luua ettevõtetele mõistlikud tingimused välistööjõu palkamiseks arvestades põllumajandussektori keskmist palgataset;