11. oktoobril saatsid 11 Eesti katusorganisatsiooni valitsusele avaliku pöördumise, kus juhivad tähelepanu, et Eesti on endale Euroopa Liidus võtnud maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF ehk vallas üle jõu käivad kohustused. Samas puudub riigil analüüs, millised on laiemad mõjud – näiteks toiduohutusele ja energiajulgeolekule. Keskkonnaminister Madis Kallas ja maaeluminister Urmas Kruuse märgivad vastuskirjas, et Eestis on vaja kujundada tegevused ja toetav raamistik selleks, et maakasutuse ja metsanduse sektorid uue regulatsiooniga võimalikult edukalt kohaneks.
Keskkonnaminister Madis Kallas ja maaeluminister Urmas Kruuse märgivad pöördumisele saadetud vastuses, et LULUCF valdkonnal on kliimamuutuste leevendamisel oluline roll, kuna see on ainus looduslikult kasvuhoonegaase siduv sektor. „Eesti eesmärkide täitmiseks peaks sektori CO2 heide vähenema ja sidumine kasvama, et panustada Euroopa Liidu üleselt kasvuhoonegaaside heite vähenemisse 55% võrra aastaks 2030. Ilma LULUCF-i sektori panuseta ei ole võimalik saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsust, mille oleme eesmärgina kinnitanud Euroopa Liidu kliimamäärusega ning siseriiklikult strateegia „Eesti 2035“ raames,“ selgitavad ministrid.
Käesoleva aasta riikliku kasvuhoonegaaside inventuuri järgi ületasid ajalooliselt kasvuhoonegaase siduva LULUCF sektori heitkogused 2020. aastal esmakordselt aasta jooksul seotud heitkoguseid (netoheide 1,3 miljonit tonni CO2 ekvivalenti). Ministrite sõnul viib see meid kliimaeesmärkide täitmisest eemale, mistõttu peame leidma parimad viisid, kuidas sektor saaks panustada kliimamuutuste leevendamisse. Samaaegselt peavad kõik teised sektorid kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2030 märkimisväärselt vähendama.
Valitsuse liikmed pole nõus katusorganisatsioonide pöördumises toodud väitega, et kliimakokkulepe seab Eestile üle jõu käivad eesmärgid ning teistele riikidele on pakutud erisusi. „Riiklikud eesmärgid, sh Eestile seatud LULUCF eesmärk aastaks 2030, arvutati kõigile Euroopa Liidu liikmesriikidele ühtsel viisil, võttes arvesse ajaloolisi heitkoguseid aastatel 2016–2018 ja majandatava maa pindala. Kuigi uued eesmärgid ei ole veel lõplikult kokku lepitud, siis EL riigid olid Keskkonnanõukogus saavutatud kompromiss-kokkuleppega nõus, mistõttu ei ole eesmärkide muutmine tõenäoline. Paljud liikmesriigid ja Euroopa Parlamendi esindajad on rõhutanud, et Venemaa sõda Ukraina vastu ja energiakriis on „Eesmärk 55“, sh LULUCF määruse läbirääkimistel kiirelt kokkulepetele jõudmise veel olulisemaks muutnud. Seega võib LULUCF-i lõplikku kokkulepet oodata lähikuudel,“ märgitakse vastuskirjas.
LULUCF eesmärkide saavutamisel saab kasutada pandlikkust
Ministrid Kallas ja Kruuse viitavad, et liikmesriikide vahelises kokkuleppes on lisaks mitmeid paindlikkusi ja leevendusi, mis toetavad Eesti eesmärkide täitmist. Nii on näiteks ette nähtud võimalus jätta arvestamata erakordsetest looduslikest häiringutest tulenev kasvuhoonegaaside heide, kasutada eesmärkide täitmisel jõupingutuste jagamise määruse sektorite panust ning teha tehinguid teiste liikmesriikidega. Euroopa Liidu ülese eesmärgi täitmisel tekib lisaks võimalus kasutada nii perioodil 2021–2025 kui 2026–2030 lisakompensatsiooni, kusjuures teise perioodi kompensatsioonile ligipääsu lihtsustatakse sõltuvalt sellest, kui edukad on riigid olnud esimese perioodi eesmärkide täitmisel (2030. aasta eesmärgist arvestatakse maha 40% esimese perioodi ülejäägist). Samuti sisaldab liikmesriikide kokkulepe täiendavat kompensatsioonimehhanismi perioodiks 2026–2030, mida saavad kasutada need riigid, kel on pärast kõikide teiste paindlikkusmeetmete ja kompensatsioonimehhanismide kasutamist ikka veel üleliigne kasvuhoonegaaside heide, mille tõttu nad ei suuda oma LULUCF eesmärki täita. Kompensatsiooni saavad kasutada riigid, kellel on EL-i keskmisest suurem turvasmuldade osakaal ja osa turvasmuldade heitest on tingitud ajaloolisest majandamispraktikast. Nende riikide hulka kuulub ka Eesti.
Vastuses viidatakse ühtlasi, et eesmärgi suunas liikumist leevendavad ka asjaolud, et karistusmehhanism kaotati ning iga-aastaste siduvate eesmärkide asemel seati aastate 2026–2030 eesmärk viieaastase perioodi peale, mis võimaldab riikidel muudatused endale sobivalt aastate vahel jaotada. „Jätkame läbirääkimistel selle eest seismist, et lõplikus kokkuleppes sisalduks samuti meile sobivad paindlikkused ja leevendused,“ rõhutatakse kirjas.
Järgmised sammud kliimaeesmärkide saavutamiseks
Ministrite sõnul on järgmise sammuna vaja kujundada tegevused ja toetav raamistik selleks, et maakasutuse ja metsanduse sektorid uue regulatsiooniga võimalikult edukalt kohaneks ning täidaksime riigina samal ajal uued kliima- ja keskkonnaeesmärgid. Läbirääkimiste lõpule viimisega paralleelselt on Keskkonnaministeerium koondamas ülevaadet võimalikest tegevustest ja meetmetest, mis toetaksid 2030. aasta LULUCF-i eesmärkide saavutamist. Ülevaadet plaanitakse tutvustada huvigruppidele järgmise aasta alguses.
„Eesmärgi täitmist kavandades tuleb käsitleda heite vähendamise ja sidumise suurendamise võimalusi kõikides sektorites. Peame pidama silmas pikka perspektiivi, sektorite vahelist tasakaalu ja Eesti vajadusi ning looma kõige kulutõhusama mudeli, arvestades seejuures toiduga varustamiskindluse, regionaalsete töökohtade säilitamise ja maakasutussektorite konkurentsivõimega. Sarnaselt teistele sektoritele on ka maakasutusega seotud valdkondades oluline leida lahendusi kohaliku tooraine kõrgemaks väärindamiseks Eestis, mis panustab sektori konkurentsivõime tõstmisesse ning tagab ressursside piisava kättesaadavuse pikas vaates,“ öeldakse vastuskirjas.
Kallas ja Kruuse leiavad, et samuti tuleb rakendada taastava põllumajanduse, märgalaviljeluse ja maaharimispraktikaid, mis suurendavad orgaanilise süsiniku sidumist mullas ning uurida, kuidas praktikate muutus saab aidata kaasa põllumajandussektori konkurentsivõimele.
Ministrite sõnul on täiendavalt tarvis täpsemalt analüüsida võimalikke uusi majandamismudeleid ja lisandväärtusi kõikidele LULUCF sektoritele, sh turba- ja metsandussektorile. Näiteks turba kasutuse osas on teada selle konkurentsivõime, kuid see vajab uuenenud tingimustes ümberhindamist sektori võimalike äririskide maandamise eesmärgil. Lisaks täiendavate meetmete võtmisele viiakse läbi uuringuid ja riik arendab ka edaspidi kasvuhoonegaaside heite vähendamise ja sidumise arvestamise metoodikaid, et rakendatavate meetmete mõjusid riiklikus inventuuris võimalikult täpselt kajastada.
Keskkonnaminister Madis Kallas ja maaeluminister Urmas Kruuse loodavad, et heas koostöös LULUCF sektorite esindajatega suudetakse tagada sektorite jätkusuutlikkus nii kliima, keskkonna kui ka sotsiaalmajanduslikust vaatest.
