Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja hinnangul on inimeste ohutuse tagamiseks vaja lahendust 69 000 tonni väetise kasutamiseks, mis Venemaale ja Valgevenele kohaldatud sanktsioonide tõttu seisab juba kevadest saadik Eesti sadamates.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus ütles, et tuleb igati tunnustada Eesti Vabariigi kiiret ja tõhusat sanktsioonide kohaldamist Venemaale ja Valgevenele. „Eesti on igati seisnud selle eest, et Vene agressioon Ukrainas lõppeks ja sanktsioonid on üks osa vajalikust taktikast. Paraku tuleb meil mõelda ka sellele, et mingi osa sanktsioneeritud kaupadest on juba Eestisse jõudnud. Muuga ja Sillamäe sadamates seisev lämmastikväetis, vastavalt 12 000 t ja 57 000 t, võib ühel hetkel muutuda üliohtlikuks keskkonnale ja ohustada inimesi, mistõttu on ratsionaalse lahenduse leidmine vältimatu,“ sõnas ta.
Põllumajanduskoda märgib majandusministrile ja maaeluministrile saadetud pöördumises, et Eesti elanike ohutuse tagamiseks on mõistlik Sillamäel ja Muugal ladustatud ammooniumnitraat võimalikult kiiresti sadamatest ära toimetada. Ühena võimalikest lahendustest, mida teha 69 000 tonni ammooniumnitraadiga, on selle koguse riigistamine ja turuhinnaga müük meie põllumajandusettevõtetele.
Kuigi Eesti suurimad väetisemüüjad on kontsernisiseselt kehtestanud reeglid, et Venemaa ja Valgevene päritolu väetisega ei kaubelda, on ettevõtjad valmis elanikkonna ohutuse tagamise nimel tegema ka teatavaid möönduseid. Juhul kui Muugal ja Sillamäel olev väetis riigistatakse on selle realiseerimine Eesti turul käitlejate hinnangul lihtsam. Riigi omandis oleva kauba puhul on väetis võimalik maha müüa nt enampakkumise vormis.
Selleks, et vähemasti ühte osa sadamates seisvast väetisest saaks kasutada juba sellel sügisel külvatavate taliviljade väetamiseks, on otsust väetise edasise saatuse osas vaja võimalikult kiiresti.
