Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Eesti Toiduainetööstuse Liit saatsid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ühise pöördumise, milles palutakse riigilt suuniseid, kuidas leevendada eesootaval sügisel võimalikke gaasi varustuskindluse puudusest tulenevaid riske ning hoida ära toidutööstuste tootmisüksuste seiskumisi.
Pöördumises rõhutavad toidusektori organisatsioonid, et toidutööstusele kui ühele suuremale gaasitarbijale tarnete tagamine pole oluline mitte ainult toidutootmise töös hoidmiseks ja toiduga varustatuse tagamiseks, sellest sõltub kogu põllumajandussaaduste tarneahel kuni loomade heaolu küsimusteni välja. Lisaks on toiduainetööstuse puhul tegemist ühiskonna jaoks oluliste ja hädaolukorras prioriteetsete tarbijatega. Seetõttu on väga tähtis tagada ka toiduainetööstuse ettevõttetele eelisjärjekorras gaasi tarnimine.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium saatis juunis kohalike omavalitsuste esindajatele ja kaugkütteettevõtjatele nõuandekirja, milles olid välja toodud soovitused ja suunised tegevusteks, et luua katlamajades võimalus vedelkütustega kütmiseks ning hankida selleks vastavad load. Lisaks selgitati võimalikke erandeid, mida saab rakendada olukorras, kus kaugkütteettevõte ei suuda vedelkütuse (põlevkiviõli) kasutamisel piirnormide tagamiseks vajalikke puhastusseadmeid hankida.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) ja Eesti Toiduainetööstuse Liidu (Toiduliit) hinnangul on äärmiselt kahetsusväärne, et kirja adressaatidest olid toiduainetööstuse ettevõtted välja jäetud. „Gaasiga varustatus toidusektoris on valitsevat olukorda arvestades kriitilise tähtsusega küsimus riigi toidujulgeolekut ja toidu varustuskindlust silmas pidades,“ tähendatakse pöördumises.
Praeguses olukorras, kus sügisel toimuvat ei oska keegi ette näha on tarbijate kodusooja tagamise kõrval samavõrd kriitiline teema, kas ja millise hinnaga toitu suudavad kodumaised tootjad pakkuda sellel sügisel ja lähiaastatel. EPKK ja Toiduliidu poole on liikmesettevõtted pöördunud murega, et ettevõtetel puudub kindlus, kas ja kuidas on neile tagatud gaasiga varustamine.
Toiduainetööstuse ettevõtetes on peamiselt kasutusel keskmise võimsusega põletusseadmed (nimisoojusvõimsus 1-50 MWth) ning maagaas on ühe peamiselt kasutatava kütusena kriitilise tähtsusega. EPKK ja Toiduliidule teadaolevalt on toiduainetööstuses nii neid ettevõtteid, kellel on võimalus alternatiivkütusena kasutada ka põlevkiviõli, kui ka neid, kellel see võimalus puudub ja üleminek teise kütuse kasutamisele vajaks täiendavat investeeringut.
Keskmise võimsusega põletusseadmed on reguleeritud keskkonnaministri määrusega, millega sätestatakse ka saasteainete piirmäärad lähtuvalt kasutatavast kütuseliigist. Sellest lähtuvalt peaksid ettevõtted, kellel on kasutusel määruse mõistes uued põletusseadmed, investeerima puhastusseadmetesse, milleks ettevõtetel puuduvad ressursid. Arvestades ka alternatiivkütuse kasutamise vajaduse ebaselget ajalist perspektiivi, ei ole niivõrd suure investeeringu tegemine ka majanduslikult otstarbekas.
EPKK ja Toiduliidu arvates on oluline, et ka toiduainetööstuse ettevõtetele saadetakse analoogselt kohalike omavalitsuste ja kaugkütteettevõtetele saadetud kirjaga suunised, kuidas leevendada võimalikke gaasi varustuskindluse puudusest tulenevaid riske eesootaval sügisel.
„Rõhutame, et toidutootmisel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele ja selle katkemine ohustab vahetult inimeste elu ja tervist, mistõttu on vajalik tagada toiduainetööstuste gaasiga varustamine olukorras, kus gaasitarnete katkemisel pole võimalik kõikide tarbijate gaasivajadust katta,“ ütles EPKK juhatuse esimees Roomet Sõrmus.
Eesti tööstussektori gaasitarbimine ulatus möödunud aastal ca 1 TWh, millest suurimate gaasitarbijatena toiduainete ja joogitootmine tarbis 2020. aastal ca 0,33 TWh, paberi- ja trükitööstus 0,23 TWh ja ehitusmaterjalide tootmine 0,21 TWh. Seega tegemist on kõige suurema gaasi kasutava tootmissektoriga ning seetõttu teevad ettevõtted praegu ettevalmistusi gaasi tarbimise vähendamiseks.
Gaasi vajab toidutööstus eelkõige erinevates põletite ja soojuskiirguri tehnoloogiaid sisaldavates tootmisprotsessides nagu kuumutamised, keetmised, aurutamised, põletamised ja kuivatamised. Lisaks kasutatakse maagaasi tootmis- ja laohoone ruumide kütmisel. „Seega on ettevõtetel fookuses energia kättesaadavus ning efektiivsem kasutus. Aga enamikele tööstustele on üleminek teistele kütustele kas pikaajaline, olulisi lisafinantse nõudev protsess või lausa võimatu. Alternatiivid, seda eelkõige lühiajaliselt, toidutööstuses sisuliselt puuduvad,“ rõhutas Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp.
„Praeguseks on lootus, et toidutööstused arvatakse kaitstud tarbijate nimekirja ning elutähtsa teenuse osutajate nimekirja, kellele garanteeritakse tootmiseks vajalikud sisendid ka kriisi olukordasdes. Vastasel juhul võivad sügavas kriisis kohalike toidutööstuste tootmisüksused lihtsalt seiskuda. Vajame konkreetsemaid ja kindlamaid sõnumeid lähituleviku osas, mis puudutab energiakandjate varustuskindlust ehk kättesaadavust ning toetusmeedet ettevõtetele,“ ütles Potisepp.
