Kevade algusega on Eestis piirkondi, eriti Lääne pool, kus rändlinnud suurte parvedena on juba kohal. Ühelt poolt on see suur rõõm kevade saabumisest, kuid teeb põllumeestele igal aastal järjest suuremat muret, sest haritud põldudest ülelendavad linnud peatuvad just neil roheväljadel, et oma kõhtu täita.
„Rändel olevate haneliste arvukus ja nende poolt põllumajandusele tehtud kahjud on viimastel aastatel oluliselt kasvanud – seda on märganud nii põllumajandustootjad ise kui tunnistanud ka ornitoloogid ja keskkonnaametnikud,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja keskkonnavaldkonna juht Riina Maruštšak.
„Kui eelmisel aastal oli viies maakonnas hanede ja laglede kaitse ja ohjamise kava raames piiratud tingimustes lubatud ka lindude letaalne heidutus, siis tänavu seda võimalust enam pole, sest keskkonnaametnikud, looduskaitsjad ja põllumehed pole omavahel kokkulepet saavutanud. Praegu on käimas arutelud haneliste heidutuse uuringumetoodika osas, et Keskkonnaameti eestvedamisel läbi viia pikaajaline uuring, mille eesmärk on leida kõige tõhusam ja kuluefektiivsem heidutusviis,“ selgitas Maruštšak.
„Tõesti on käes see aeg, kus peame oma taliviljapõldudel tegelema rändlindude heidutusega,“ tõdes Saaremaa Põllumeeste liidu juht Tõnu Post. „Põllumehed loodavad, et kohalikud elanikud mõistavad meie pingutusi tulevase viljasaagi kaitsmiseks, palun ärge ehmuge, kui põllumehed ennetavad hanekahjusid,“ jätkas ta.
Kuna lindude letaalne heidutus lubatud ei ole, siis Posti sõnul nõuab rändlindude heidutus praegusel niigi keerulisel ajal Eesti põllumeestelt lisapingutust. On vaja lisakütust, et põldude vahel ringi sõita, aga kütuse hinnad on kiiresti kasvanud. Tuleb kaasata tööjõudu, kes põldude vahel ringi sõidavad, tuleb muretseda paukpadruneid või lasereid, need viimased aga Posti sõnul ilusate ilmadega ei toimi.
Haneliste arvukus on viimastel aastatel oluliselt kasvanud ning on senini kasvutrendis. See on põllumeestele valmistanud palju muret, sest kevadrändel Eestis peatuvad hanelised kasutavad oma toidulauaks teraviljapõlde ja rohumaid, kust peab tulema nii inimeste toit kui ka sööt loomadele. Linnuparv koosneb tavaliselt kuni kümnetest tuhandetest isenditest, kes põhjustavad ulatuslikke kahjustusi.
Lisainfo: Riina Maruštšak, EPKK Keskkonnavaldkonna juht, e-post: riina@epkk.ee
