Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban tutvustas 10. märtsil EMÜ Polli Aiandusuuringute Keskuses toimunud EPKK Aiandusfoorumil aiandussektori olukorda ja võimalusi uuel Euroopa Liidu eelarveperioodil.
Viimane aasta oli sektorile suhteliselt hea, põllumajandussektoris oli möödunud aastal kogutoodangu väärtus ligikaudu üks miljard eurot, taimekasvatustoodang moodustas sellest 556 miljonit ja aiandustoodangu osa sellest oli ligikaudu 75 miljonit eurot. “Aastati on olnud siin päris suuri kõikumisi, mis on tingitud sektori eripärast, toodangu hinnast, kasvupindade muudatustest, ilmast jne. Aianduse kogutoodangust suurima osa, 35 miljonit eurot, andis köögiviljakasvatus,” selgitas tausta maaeluministeeriumi asekantsler. Ta tõi võrdluseks näite, et kui aiandussektor annab kogutoodangust 70-75 miljonit, siis see on sama suur kui saadakse seakasvatussektorist.
Praegustel segastel ja keerulistel aegadel on äärmiselt tähtis, et suudetaks varustada elanikud igapäevase toiduga. Seega on kodumaine tootmine ja isevarustusvõime väga oluline teema. “Kui meil on isevarustatus hea teraviljal ja piimal, siis aianduses on seis kehvem. Värske köögivilja isevarustatus oli 2021. aastal 41%, puuvilja-marjade osas aga vaid 6,8%,” nentis Gorban.
Köögivilja tarbimine peaks kasvama. Marko Gorban tõi välja ka selle, et eestlane sööb puuvilju aastas 88 kilo inimese kohta ja see on Euroopa vaates hea tulemus. Näiteks naabermaa Läti tarbib inimese kohta pea poole vähem puuvilju. “Köögivilja tarbimise osas on meil aga kasvuruumi, keskmine eestlane tarbib aastas 106 kilo erinevaid köögivilju. Suurim tarbija on Horvaatia, kus süüakse köögivilju pea 300 kilo. Samas on üks imelik fakt siin veel, nimelt aiandustootmise osas me teame, et üheks suurimaks tegijaks on Holland, aga hollandlased on Euroopas ühed kehvemad köögiviljade sööjad, tarbides aastas vaid 58 kilo,” ütles Gorban.
Kasvupindadest rääkides tõi Gorban välja, et Eestis kasvatatakse avamaal köögivilja 1800 hektaril, sellest 237 hektarit on mahetootmise all ning saaki saadi 2021. aastal kokku pea 44 000 tonni. Mahetootmise osas rõhutas asekantsler, et siin on mahetootmises suur kasvuruum. “Kui aga võrrelda avamaaköögivilja pindasid aastatel 2020 ja 2021, siis on pinnad aastaga 432 hektarit vähenenud. Ka saagikus on veidi langenud, siin oli teguriks eelkõige ilm – jahe kevad ja kuum, põuane suvi ning vihmane ja keskmisest jahedam august ei soosinud aianduskultuuride kasvatamist ja koristust,” tõi Gorban välja.
2021 aastal oli viljapuude- ja marjaaedade kogupinda kokku 4705 hektarit, millest maheda osakaal oli 53%. “Aastale oli iseloomulik õuna- ja ploomipuudele mitte kõige soodsam õitsemisperiood, oli jahe, tuuline ning väga tugev lehetäide rünnak ning kuumalaine tõttu jäi marjasaak, sealhulgas ka maasikal väikeseks,” sõnas Gorban.
Kogusaagiks kujunes 5218 tonni puuvilju- ja marju, mis on 6% enam võrreldes aastatagusega, samas aga viiendiku võrra väiksem viimase kümne aasta keskmisest saagist. 2021. aasta puuvilja ja marjade, sh maasikad, kogusaagist moodustas mahetoodang 25%.
TASUB TEADA
FAO: eestimaalane sööb puuvilja 88 kg inimese kohta aastas ehk keskmisest eurooplasest enam ja köögivilja 106 kg inimese kohta aastas ehk pigem tagasihoidlikumalt
EUROSTAT: inimeste osatähtsus Eestis, kes igapäevaselt ei tarbi puu- ja köögivilja, suureneb noorte arvelt
Tootmiskulud on pidevas kasvus. Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban arutles Aiandusfoorumil, et kui võtta kogu eelmine aasta kuidagi kokku, siis märksõnaks on meeletu kulude kasv. Ja seda kogu põllumajandussektoris.
“Kui võrrelda aastaid 2020 ja 2021, siis kulud energiale on kasvanud 21%, väetistele 13%, seemned on läinud kallimaks 5%, tööjõule on kulukasv olnud 5%,” rääkis Gorban. “Aasta vaates võib-olla nii suured need kasvunumbrid polegi olnud, aga kui me võtame kvartalite vaatate, siis see pilt on kindlasti murettekitavam. Eelmise aasta viimane kvartal vers 2020 viimane kvartal, tõi energiakulude kasvu 46%, väetistele 33%. Ja me kõik teame ju, mis see tänane olukord on, ning karta on, et samasuguse kasvutrendiga paraku see jätkub. Ja kui me vaatame pikemate prognooside peale, et ka sealt midagi optimistliku vastu ei vaata – energiahindade osas esialgu mingisugust vähenemist ei paista ja samamoodi ka surve tööjõukuludele jätkub.”
Kulud on tootmistüübiti erinevad. Kui vaadata aiandussektoris natukene detailsemalt erinevatesse sektoritesse sisse, siis on näha, et iga sektor on tegelikult natukene omanäoline ja erinev.
„Olenevalt tootmistüübist on kogukulude struktuur erinev ja sisendite kallinemise mõju kogukuludele samuti erinev. Seemne ja isikute kallinemine mõjutab oluliselt kogukulude tõusu katmikaianduses ja puukoolides. Väetiste hinnatõusu mõju avaldub kõige enam aianduses avamaa tootmises. Energia, nii mootorikütused kui elekter, on olulised mõjutajad kõikides aianduse tootmistüüpides, siin on mõju kogukulude suurenemiselt 25-79%. Lepingulised tööd ja tööjõukulu moodustavad 26-30% kogukuludest,“ selgitas Gorban. „Kulumi osatähtsus on suurem aianduses avamaal ja puuviljakasvatuses, katmikalade juures sõltub see pigem ettevõtjate põhivara uuendamise aktiivsusest. Puuvilja- ja marjakasvatuses on oluliseks kuludeks ka turunduskulud ning kulud hoiustamisele.“
Eesti viinamarjamaaks. Ühe uue ja positiivse teemana tõi Marko Gorban oma ettekandes välja viinamarjakasvatuse, mis Eestis järjest enam populaarsust võidab. PRIA andmetel kasvatati meil eelmisel aastal viinapuid 11 hektaril, kasvatati nii laua- kui veiniviinamarja sorte.
“Eelmisel aastal lepiti ühise põllumajanduspoliitika reformipaketis kokku, et Eesti on sarnaselt Leedule pääsenud põhjapoolsemasse viinamarjakasvatusvööndisse. Euroopa Liidu tasandil on kõik, mis puudutab veini tootmist, üsna reglementeeritud ja sellesse vööndisse pääsemine tähendab seda, et on lubatud kasutada viinamarjaveini tootmisele ette nähtud teatud veinivalmistustavasid,” lausus Gorban.
Eesti alkoholiregistris on käesoleval hetkel registreeritud 42 Eesti päritolu viinamarjadest valmistatud veini.
Aiandustoodete eksport ja import. Eelmisel aastal eksportisime köögivilju 3,5 miljoni euro väärtuses, siin andis suurema osa aedsalat ja kurk. Peamiselt toimus eksport lähiriikidesse – Soome, Rootsi, Lätti.
Kasvanud on värskete marjade ja taimede eksport. Kokku eksportisime neid 420 000 euro väärtuses ja kõige enam Soome ning Bulgaariasse. Marjadest oli ekspordi osas suurima osaga mustika müük ja taimede osas jõulukuused, oksad-samblad.
Köögivilju tõime sisse 60 miljoni väärtuses, enam tomatit ja kurki ning enamasti tuleb see tomat Hispaaniast ja kurk Hollandist. Puuviljade osas oli impordi väärtuseks üle 100 miljoni euro ja enam importisime värskeid marju, banaane ja tsitrusvilju.
“Eestisse importivate riikide hulgas leiame tegelikult ka Ukraina, kust me eelmisel aastal importisime köögivilju enam kui kahe miljoni euro väärtuses,” lisas Gorban.
Ta tõi foorumil välja ka mõned numbrid Ukraina kohta. “See, et Ukraina on Euroopa viljaait on ammu teada, aga tegelikult on Ukraina ka päris suur puu- ja köögiviljatootja, olles viiendal kohal Euroopa puu- ja köögivilja tootmisel. Sealt tuleb meiel poelettidele kurki, sibulat, arbuuse, kõrvitsaid, peakapsast, õunu ja tomatit,” rääkis ta.
Kokku kasvatatakse Ukrainas puu- ja köögivilju 721 tuhandel hektaril. Paljuski on tootmine koondunud kodumajapidamistesse.
MIS TOIMUS
EPKK Aiandusfoorum 2022
Toimumise aeg: 10. märts 2022. a
Toimumise koht: EMÜ Polli Aiandusuuringute Keskus ja videoülekanne
Moderaator: Raivo Külasepp, Grüne Fee Eesti AS tegevjuht
Foorumit on võimalik järele vaadata: https://play.saundland.ee/epkk100322
Kokkuvõtte koostas: EPKK põllumajandusvaldkonna juht Meelika Sander-Sõrmus
