Eesti põllumajandus ja toidutootmine on maailma lõikes keskkonnasäästlikumaid. Eestis majandatakse suurt osa põllumajandusmaast keskkonnasõbralikult. Eestis järgitakse ELi ühtse pindalatoetusega kaasas käivaid rohestamise põhinõudeid ligi miljonil hektaril, millele lisaks rakendatakse umbes 70% pinnal vabatahtlikke täiendavaid keskkonnanõudeid.
Suurim standardite looja on tegelikult hooliv põllumees ise, kes järgib kõige rangemaid reegleid ja põhimõtteid. Märkimisväärselt on suurenenud selliste mulla orgaanilise süsiniku sidumist ja keskkonnahoidu soodustavate praktikate osakaal nagu liblikõieliste kultuuride kasvatamine, viljavaheldus, talvine taimkate ning kasvava trendiga on ka vahekultuuride kasvatamine ja täppispraktikate rakendamine.
Eesti on Euroopa Liidus viie kõige vähem taimekaitsevahendeid kasutava riigi hulgas. Eurostati viimastel andmetel on näiteks võrreldes Hollandiga turustatud taimekaitsevahendite kogus põllumajandusmaa hektari kohta ligi seitse, Hispaaniaga üle nelja ja Poolaga üle kahe korra väiksem. Samuti kinnitab Euroopa Toiduohutusameti aruanne, et Eesti toit paistab positiivselt silma ühe maailma puhtamana.
Taimekasvataja põhieesmärk on saavutada põllumajanduskultuuri maksimaalne saagikus võimalikult väikeste kuludega. Meie põldudel kasutatakse kõige moodsamat tehnikat, mis võimaldab saada häid saake ja kasutada säästlikult tootmisressursse. Põllumajandus liigub veel enam täppispraktikate rakendamise poole, mis aitab oluliselt kaasa keskkonnakoormuse vähendamisele.
Integreeritud taimekaitse säästlikkuse nurgakivi
Eesti põllumajanduse keskkonnasäästu ja ökoloogiliselt puhta toidu tootmise üheks nurgakiviks nii praegu kui tulevikus on integreeritud taimekaitse (ITK) võtete kasutamine, mis tagab terve ja tugeva taime kasvatamise viisil, mis võimalikult vähe häirib elukeskkonda.
ITK eesmärk on bioloogiliste, mehaaniliste ja keemiliste taimekaitselahenduste hoolikas kombineerimine nii, et teostatud töö oleks minimaalse ohuga inimese ja loomade tervisele ning keskkonnale.
Professionaalsele taimekaitsevahendite kasutajale on ITK põhimõtete rakendamine kohustuslik. Integreeritud taimekaitse pakub mitmesuguseid tavasid ja võtteid, mida kombineerides saab leida sobiliku lahenduse. ITK on kõigi võtete kasutamine, mis väldivad taimekahjustajate esinemist või hoiavad nende esinemise allpool majandusliku kahju tekitamise ulatust. Järgnevalt mõned enam levinud integreeritud taimekaitse võtted:
- Õige viljavaheldusega taimekahjustajate leviku vähendamine ja taimede vastupidavuse tõstmine kahjustajate suhtes.
- Haigustele ja kahjuritele vastupidavate ning umbrohtude suhtes konkurentsivõimeliste sortide kasvatamine.
- Korrektne väetamine, mis tagab taimele vajalikud toiteelemendid ning sellest lähtuvalt tugevuse kahjustajatega võitlemiseks.
- Põllutöömasinate puhastamine, et taimekahjustajad ei saaks levida ühelt põllult teisele.
- Taimede kaitseks biotõrje ehk kahjurite looduslike vaenlaste (nt lepatriinud, palvetajad) kasutamine.
Paljudel juhtudel on integreeritud taimekaitse rakendamisega võimalik suurendada tootmise majanduslikku tulukust. Tarbetute taimekaitsetööde ära jätmisega vähenevad kulud ilma, et põllukultuuride saagikus ja seonduvad tulud väheneksid.
