Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon (ELAK) arutas 24. jaanuari videoistungil Eesti seisukohti EL kliimapaketi „Eesmärk 55“ eelnõude kohta ja otsustas seisukohad kinnitada, ent neid ka täiendada, võttes osaliselt arvesse keskkonna- ja majanduskomisjoni arvamusi. ELAK arvestas seisukohtade kinnitamisel ka mitme Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ettepanekuga.
Komisjon tutvus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi, jõupingutuste jagamise määruse, lennunduse, metsanduse, maakasutuse ja maakasutuse muutuse ning sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite CO2-heite normide määruse eelnõude ning valitsuse esitatud seisukohtadega esmalt 17. detsembril. 24. jaanuaril jätkus komisjonis arutelu seisukohtade täiendamise teemal.
“Kodumaise põllumajandus- ja toidustootmise seisukohalt on oluline, et Riigikogus täiendati valitsuse siseukohta seoses jagatud jõupingutuste määruse eesmärkidega. Valitsuse algne seisukoht üldiselt toetas Euroopa Komisjoni lähenemist viidates küll paindlikkuse vajadusele eesmärkide saavutamisel. Riigikogus täiendati valitsuse seisukohti punktiga, mille kohaselt ei tohi eesmärkide saavutamine seada ohtu toidujulgeolekut ning toimuda toidutoomise vähendamise kaudu ning lähtuda tuleb sektorite reaalsetest võimalustest heite vähendamisel,” selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.
Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku jagatud jõupingutuste määruse valdkonda kuuluvates sektorites kokku (transport, põllumajandus, väiksemahuline energeetika, jäätmed, tööstuslikud protsessid) suurendada 2030. aasta heidete vähendamise eesmärki 2005. aastaga võrreldes praeguselt 13%-lt 24%-le. Samas on teada, et prognooside kohaselt kasvab põllumajanduse heide 2030. aastaks võrreldes 2005. aastaga 25% ning võrreldes 2019. aasta heitega 4,5%, mistõttu ei ole põllumajanduses selle eesmärgi saavutamine võimalik ilma tootmist vähendamata.
Eesti põllumajanduse kasvuhoonegaaside heite osakaal kogu jõupingutuste jagamise määruse sektorite heitest oli 2019. aastal 24,1% (sh transpordisektor 38,5%, väikemahuline energeetika 28,3%).
“Eesti põllumajanduse piiratud võimalused heite vähendamise eesmärke saavutada on seotud ebasoodsa võrdlusaastaga – 2005. aastal oli meie põllumajandus täielikus madalseisus. Samas kui EL-i põllumajanduse kasvuhoonegaaside heitmed on võrreldes 1990. aastaga vähenenud 20%, siis Eestis on põllumajandussektori kasvuhoonegaaside heitkogused samal perioodil vähenenud 45%. Lisaks on siinse põllumajandussektori kasvuhoonegaaside heitmed Eurostati andmetel EL-i keskmisest tunduvalt väiksemad,” lisas Sõrmus.
Põllumajanduse ja metsanduse seisukohalt on väga oluline ka Euroopa Komisjoni ettepanek seada Eestile 2030. aastaks süsiniku sidumise eesmärk -2,5 Mt CO2 ekv, mida Eesti ei toeta. Põllumajanduskoda juhtis ELAKi tähelepanu Euroopa Komisjoni ettepanekule alates 2031. aastast ühendada maakasutuse ja metsanduse sektor (LULUCF) ja põllumajandussektor ühiseks AFOLU sektoriks, kus tuleb 2035. aastaks saavutada kliimaneutraalsus. ELAK täiendas valitsuse seisukohta märkides, et põllumajanduse, metsanduse ja muu maakasutuse (AFOLU) ühtse sektori moodustamisele 2031. aastast peab eelnema põhjalik mõjuanalüüs. ELAKi hinnangul tuleb selgitada, kuidas mõjutab ühtse sektori moodustamine põllumajandustootjaid ja metsamajandajaid, milline mõju avaldub nende konkurentsivõimele ja elujõulisusele ning mis on kaasnev sotsiaalmajanduslik mõju.
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Siim Kallas ütles, et valitsus on oma seisukohtades üldjoontes väga pragmaatiline, Eesti huvide eest seisev ja läbirääkimisteks ruumi jättev. „Komisjon soovis siiski seisukohti täiendada. Lisatud punktides toonitame, et puhtamale ja kestlikumale elukeskkonnale üleminekul tuleb lähtuda targalt valitud tempost,“ sõnas Kallas.
„Soovisime eraldi rõhutada, et kasvuhoonegaaside vähendamine peab tuginema mõjuanalüüsidele. Seda märkisid oma arvamustes ka Riigikogu valdkondlikud komisjonid, Eesti huvide eest kliimapaketis seisev Riigikogu toetusrühm ja komisjonile oma arvamusi väljendanud huvigrupid,“ rääkis esimees.
„Komisjoni hinnangul tuleb eesmärgi saavutamist ja mõju ühiskonnale jälgida, et vajadusel eesmärke ja heitkoguste vähendamise koormust valdkondade vahel korrigeerida,“ lausus Kallas. „Lisasime Eesti seisukohtadesse ka punkti, mis ütleb, et majandusliku kahju tekkimise korral peab olema võimalus kaaluda riigiabi andmist enim mõjutatud sektoritele. Toonitasime ka piirkondlike toetusmeetmete ning toidujulgeoleku tagamise vajalikkust.“
Veel täiendas komisjon heitkogustega kauplemise süsteemi puudutavat seisukohta, toonitades, et süsteemi on vaja ajakohastada ja selleks kasutusele võtta täiendavaid meetmeid. „Heitkoguste kauplemise süsteem ei ole enam kulutõhus ja on näidanud ebastabiilsust, mis ei võimalda era- ja äritarbijatel oma kulutusi prognoosida,“ märkis Kallas.
Komisjoni aseesimehe Raimond Kaljulaidi sõnul on tegu väga olulise mõjuga algatusega nii Euroopa kui ka Eesti jaoks, mis paratamatult mõjutab ka Eesti majandust ning seeläbi tööhõivet ja hindu, aga ka Eesti ettevõtete võimet investeerida ja rahvusvahelist konkurentsivõimet.
„„Eesmärk 55“ puhul peame arvestama, et mõjud avalduvad ilmselt enam just maapiirkondades, kus on paljude põllumajandus- ja metsandussektoris hõivatud inimeste töökohad. Samuti on keskustest kaugemal elavatel inimestel keerulisem leida alternatiivseid küttelahendusi. Transpordikulutuste suurenemine või toiduhindade kallinemine on arusaadavalt suurem probleem just väiksema sissetulekuga leibkondade jaoks,” ütles Kaljulaid.
Ta lisas, et küsimus on ka selles, kuidas negatiivsed mõjud inimestele hüvitatakse, kuivõrd plaanitav sotsiaalfond ei ole tema sõnul leevendusmeetmena piisav.
Komisjon andis valitsusele ka juhise Riigikogu liikmeid ja huvigruppe paketi edasistest läbirääkimistest teavitada ja heitkoguste vähendamise siseriikliku sektoritevahelise jaotuse arutellu kaasata.
Euroopa Liidu kliimapaketi „Eesmärk 55“ ettepanekute eesmärk on vähendada Euroopas 2030. aastaks heidet võrreldes 1990. aastaga vähemalt 55 protsenti ja jõuda 2050. aastaks süsinikuneutraalsuseni. Tegu on mahuka paketiga, mis hõlmab mitut eri valdkonda puudutavat 13 algatust. Valitsus kujundab ettepanekute osas oma seisukohad, mille peab kinnitama Euroopa Liidu asjade komisjon koos valdkondlike komisjonide arvamusega.
Alates sügisistungjärgu algusest on ELAKis toimunud parlamentaarsed arutelud, et „Eesmärk 55“ algatustega tutvuda. Samuti arutati rohepöörde teemat ELAKi algatusel novembris Riigikogu täiskogus olulise tähtsusega riikliku küsimusena. Koos täna arutatud viie algatusega on ELAK nüüdseks seisukoha kujundanud 11 algatuse osas. Veel on jäänud seisukoht kujundada kahe algatuse osas, mida komisjon teeb jaanuarikuu jooksul.
Tänasel istungil osalesid videosilla vahendusel ja vastasid Riigikogu liikmete küsimustele keskkonnaminister Erki Savisaar ning Keskkonnaministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Maaeluministeeriumi ning Rahandusministeeriumi esindajad.
