13. jaanuaril, kogunesid Tartumaal Märjal seakasvatussektori esindajad Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja korraldatud ümarlauale, et ühiselt arutleda loomade heaolu teemadel. Seakasvatajad püüavad tagada sigadele alati parimad tingimused, sest terve loom on iga farmeri eesmärk.
Loomade heaolu on olnud alati tootja jaoks peamine. Meie kasvatajad teavad seadusi ja järgivad neid, midagi lubamatut meie sigalates ei toimu, kuigi mõnikord püütakse jätta vastupidine mulje. Eesti ei paista Euroopa Liidus heaolu küsimustes kuidagi eriliselt silma – järgime Euroopa Liidus kehtestatud nõudeid ja lubatud praktikaid. Uute nõuete kehtestamisel peab arvestama, et meie loomakasvatajad konkureerivad teiste riikide ettevõtetega. Iga uus nõue tähendab kõrgemat toidu hinda ka tarbijate jaoks, paraku pole tarbijad toiduhinna tõusuks valmis. Kampaania korras sigade sabade lõikamise täielik keelamine võib sigade heaolu tõsiselt halvemaks muuta.
Bioturvalisus on elementaarne. Anne-Ly Veetamm Põllumajandus ja Toiduametist (PTA) kinnitas ümarlaual, et bioturvalisus seakasvatuses on elementaarne. “Meie seakasvatajatel on olemas väga head kogemused farmides bioohutuse korraldusel. Ka regulatsioonide koha pealt on see Eestis hästi toimiv süsteem ja siin suuri muutusi ei ole tehtud viimasel ajal ning muudatusi ei ole ka plaanis. Veidi on muutunud õigusruum – uus veterinaarseadus hõlmab kogu seakasvatuse temaatika,” rääkis Veetamm.
Ta rõhutas, et Sigade Aafrika katk ei ole Eestist kuhugi kadunud ja sel aastal on tuvastatud juba hulgaliselt haigeid metssigu, seda näiteks Kunda ja Pahkla juurest.
Sabaga või sabata? Enam kui 90% Euroopa Liidus peetavatest sigadest on lõigatud sabadega. Airi Sell Põllumajandus- ja Toiduametist võttis ümarlaual kokku hetkel nii aktuaalse põrsaste sabade lõikamise teema, millele pole kogu Euroopas leitud häid alternatiive. Ta tõi näiteid oma uurimustöö põhiselt, mis käsitles muuhulgas Soome, Šveitsi ja Rootsi praktikaid, kus on juba mõnda aega sigade sabade lõikamine keelatud olnud. Samuti tõi ta ka näiteid Saksamaalt ja Iirimaalt, kes plaanivad üleminekut sabade mittelõikamisele ning keda riik ses osas toetab läbi erinevate toetusmeetmete.
Kokkuvõtvalt saab öelda, et on olukordi, kus tuleb sabu lõigata ja kui neid mitte lõigata, siis levib sigadel sabade hammustamise probleem, mis omakorda päädib haiguste levikuga. “Kõige sagedasem põhjus, miks sabasid hammustatakse, on halb farmi õhukvaliteet, sisekliima ja haigused. Samas see probleem ei ole lihtne, põhjusi miks sead sabasid hammustavad on keeruline leida ja ei ole ka n-ö ühte lahendust kuidas sabade hammustamist vältida,” sõnas Sell. Šveitsi näitel peame rääkima sellestki, et lisanõuded tähendavad väga kõrget liha hinda.
Tootjad ootavad enne keeldude kehtestamist ametnike poolt lahendusi ning on ise ka valmis koostööks. Nad on farmides teinud katseid, kuidas mõjub sabade mittelõikamine loomade heaolu. Nende sõnum oli, et sabade lõikamise keelamine ei ole vaid heaoluküsimus, siin on palju nüansse, kuni sinnani, et sarnastes oludes kasvavad sead käituvadki erinevalt ja ettearvamatult.
“Argument, et põrsal on valus, ei saa olla peamine keelamise põhjus. Ja kuidas seda valu mõõdetakse – enne lõikust saab põrsas ju ka valuvaigistava süsti? Ja kui peale saba lõikamist looma käitumine ei muutu, ta sööb ja käitub tavapäraselt, siis kuidas seda valuastet hinnata,” arutlesid nad.
Saba ei ole ainuke heaolu indikaator, rõhutasid tootjad. Sigadel on ka muid stressiallikaid. Oluline on näiteks vältida sööda kvaliteedi kõikumist, suurt loomkoormust sulgudes, tagada mugav ase, õigeaegse ravi, piisav ventilatsioon farmis ja hea mikrokliima ning tegelusmaterjali kättesaadavus. Nendele aspektidele püütakse alati tähelepanu pöörata.
Farmielu paika tegevuskavaga. PTA peaspetsialist Erika Mäeloog tutvustas sigade heaolu tegevuskava. Ka tema rõhutas, et Euroopa Komisjoni töögrupp, mille töös ta osaleb, peab oluliseks üldist sigade heaolu, sabade lõikamine on neist vaid üks indikaator. “Iga liikmesriik on pannud paika oma tegevuskava – kaardistatud on hetkeolukord, antud on ülevaade tehtust, määratud kriteeriumid heaoluga seotud parameetritele ja pandud paika edasised plaanid,” selgitas Mäeloog. “Tegurid mida tegevuskavas vaadeldakse on mitmeid, näiteks vaadeldakse sulu mugavust, ohutust, mikrokliimat sh ventilatsiooni, sigade tervise seire- ja raviplaani, söötmist ja jootmist ning ka seda, kuidas on korraldatud agressiivsete loomade eraldamine karjast.”
Mäeloo soovituseks oli alustada esimese asjana farmis riskihindamisega, mis annaks ülevaate probleemidest ning annaks suuna võtmaks kasutusele parendusmeetmeid. Ka peaks see olema hoonepõhine ja dokumenteeritud.
Teadus ees, otsused järel. Selline on tootjate nägemus, et enne kui midagi hakata normeerima-keelama, tuleks uurida asja teaduslikku poolt. Alo Tänavots Maaülikoolist rääkis ümarlaual Hollandi seafarmides tehtud uuringust. “Wageningeni ülikooli ja teaduskeskuse ning Utrechti ülikooli uuringust selgus, et praegu on veel liiga vara lõpetada põrsaste sabade kärpimine kõikides Hollandi seafarmides. Sellise tulemuse põhjuseks oli, et kärpimata sabaga sigade pidamine on keeruline. Sead, kes tunnevad end ebamugavalt, võivad frustratsioonist või igavusest teineteist sabast hammustada. See võib kaasa tuua hammustatud sea heaolu halvenemise, kasvu alanemise ja nakkused või isegi sea mittevastuvõtmise tapamajas,” ütles Tänavots. “Keeruline on see, et sabahammustuse põhjust ei saa alati kindlaks teha. Kui hammustamiskäitumist väga varakult ei tuvasta ja sellele jäetakse reageerimata, võib see sigade hulgas kaasa tuua veelgi suurema hammustamise puhangu. Arvestades neid riske, võib kärpimise lõpetamine kaasa tuua suuremaid heaoluprobleeme kui praegu. Lisaks tähendab hammustatud siga seakasvataja jaoks väärtuse täielikku kaotust ja sellist siga pole võimalik müüa. Seega kaasnevad ka rahalised riskid.”
Uuringutulemusi kuulates on ka meie seakasvatajate arvates ülioluline tegeleda sarnaste uuringutega Eestis, nemad omalt poolt on huvitatud igasugusest koostööst, mis sektori olukorda aitab paremini mõista.
Kokkuvõtte koostas: Meelika Sander-Sõrmus, EPKK põllumajandusvaldkonna juht
