Statistikaameti andmetel imporditi selle aasta esimese kümne kuu jooksul Eestisse kokku 19 438 tonni värsket, jahutatud ja külmutatud sealiha, mida on ligi 4% rohkem kui möödunud aastal samal ajal (18 718 tonni). Kõige rohkem sealiha on tänavu sisse veetud Saksamaalt (34%), Poolast (13%), Taanist (8%) ja Hispaaniast (5%).
Eesti lihatööstustes toodeti käesoleva aasta esimese kümne kuuga 36 189 tonni sealiha, mida on möödunud aasta võrreldava perioodiga ligi 3% vähem.
„Kuigi Eesti tarbijate toidulauale on tänavu jõudnud rohkem imporditud sealiha kui möödunud aastal, siis julgustan valima kodumaist toitu, sest see on valminud lähedal, tootmise ja transpordi jalajälg on väiksem. Pealegi on Eesti põllumajandustoodang ja toidutööstus maailmas pälvinud suurt tunnustust kui väga puhas ja kvaliteetne,“ kommenteeris Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus. „Sealiha on kohaliku tarbija vaieldamatu lemmik, seda mitte ainult jõulude ajal. Üle poole eestimaalaste tarbitud lihast moodustab sealiha.“
Tervise Arengu Instituudi toitumissoovituste kohaselt võiksid segatoidulised inimesed soovituslikult süüa punast liha (sh sea-, veise-, lamba- ja kitseliha kuumtöötlemata kujul) kuni 700 grammi nädalas. Tartu Ülikooli professori, meditsiinidoktori Mihkel Zilmeri kinnitusel on liha süsteemsel käsitlusel väga vajalik tipptoiduaine.
Eesti kaupluseketid müüvad hetkel lisaks Eesti sealihale ka värsket sealiha teistest riikidest. Mitmete kaubakettide eeskätt omamärgi all müüdavad värskest lihast maitsestamata sealihatooted valmivad Poolas, Lätis või mujal Euroopas. Maitsestatud ja valmislihatoodete puhul on erinevate kaupluste sortimendis laias valikus importlihast valmistatud tooteid, mille valmistamisel kasutatud liha täpsest päritolust on tarbijatel keeruline või võimatu aru saada.
„Kohalik tootja väärib seega erilist tuge ja tähelepanu, olukord sealihaturul on juba mõnda aega ülikeeruline. Sealiha vabaturu kokkuostuhind on umbes kolmandiku madalam tegelikest tootmiskuludest, mis on kodumaise tootmise tõsise löögi alla pannud. Kulude kiire kasv on mureks kogu põllumajandus- ja toidusektoris,“ märkis Sõrmus. „Näiteks Saksamaa suurimad jaekaubandusettevõtted nagu näiteks Aldi Nord ja Aldi Süd on kodumaise seakasvatuse toetuseks lubanud juba järgmise aasta lõpus hakata müüma vaid kodumaist värsket sealiha. Seejuures järgitakse kogu seakasvatuse väärtusahelas nn 5D põhimõtet – sead peavad olema sündinud, üles kasvatatud, nuumatud, tapetud ja tükeldatud Saksamaal. Samasuguse lubaduse on Saksamaal andnud ka kaubanduskett Lidl, kes lubab juba 2022. aasta esimeses kvartalis värske sealiha müügil täielikult üle minna 5D põhimõttele. Otsa tegid lahti aga suured kaupluseketid Rewe ja Penny, kes on lubanud järgmise aasta suveks saavutada olukorra, kus letilt leiab 95% ulatuses Saksa päritolu värsket sealiha. See eeskuju väärib järgimist ka Eestis.“
TASUB TEADA
Eesti päritolu sealiha eksport on tänavu esimese kümne kuuga vähenenud. Kui 2021. aasta esimese kümne kuu jooksul eksporditi Eestist 6114 tonni kodumaist sealiha, siis aasta varem oli see näitaja 7810 tonni. Samal ajal on aga kasvanud elussigade eksport – tänavu on sigu välja veetud 1613 tonni, aasta varem 1054 tonni.
Selle aasta 30. septembri seisuga on Statistikaameti andmetel aastases võrdluses vähenenud nii Eestis peetavate veiste, sigade, lammaste ja kitsede kui kodulindude arv. Aastavõrdluses on kõige enam vähenenud lammaste ja kitsede arv (-5%) ja kodulindude arv (-3%). Langusesse on taas pöördunud ka viimastel aastatel sigade Aafrika katku kriisist vaikselt taastunud seakasvatus.
2020. aastal toodeti Eestis 82 700 tonni liha, sealhulgas 45 200 tonni sealiha, 22 300 tonni linnuliha ja 11 900 tonni veiseliha. Mullu söödi 104 000 tonni liha. Möödunud aastal toodeti Statistikaameti andmetel Eestis tarbitavast lihast vaid 79% kodumaistes loomakasvatusettevõtetes. Isevarustatuse tase oli mullu veiselihal 98%, sealihal 85%, lamba- ja kitselihal 100% ning linnulihal 62%.
Kõige enam tarbitakse Eestis sealiha – 40 kg inimese kohta aastas. Linnuliha söödi 27,2 kg, veiseliha 9,2 kg, lamba- ja kitseliha tarbimine jäi alla kilogrammi inimese kohta aastas.
