Esialgse hinnangu järgi kujuneb põllumajanduse majandusharu kogutoodangu väärtuseks 2021. aastal 1,073 miljardit eurot ehk 8% enam kui 2020. aastal (995,3 miljonit eurot). Netolisandväärtus väheneb 3%, kuid toetuste suurenemine tagab tootmisteguritulu suurenemise 2%, kirjutab Maaeluministeeriumi maaelupoliitika ja analüüsi osakonna nõunik Katre Kirt Maablogis.
Taimekasvatustoodangu väärtus on viimase 20 aasta kõrgeimal tasemel
Ilm tänavu kõiki taimekasvatajaid ei soosinud ja saagikused jäid pigem tagasihoidlikuks, kuid toodangu eest saadav hind oli kõrgem kui 2020. aastal.
Viimase 20 aasta jooksul pole taimekasvatustoodangu väärtus varem olnud nii suur – 548 miljonit eurot ehk 13% enam kui 2020. aastal; seejuures hinnad tõusevad 29% ja toodangu kogus väheneb 12%. Toetuste osa toodangu väärtusest on 5,35 miljonit eurot.
Taimekasvatustoodangu väärtus moodustab põllumajanduse kogutoodangu väärtusest 51% ja seda mõjutavad 2/3 ulatuses teravilja- ja õlikultuuride kogutoodangu väärtus. 2021. aastal oli teravilja- ja õlikultuuride saagikus 2020. aastast madalam; nende kasvupind suurenes veidi õlikultuuride arvelt, kuid toodangu kogus kokku jäi umbes viiendiku võrra väiksemaks. Nende saaduste kogutoodangu väärtus kujuneb aga umbes 11% kõrgemaks kui eelmisel aastal, kuna ka uue saagi eest on makstud ligi kolmandiku võrra kõrgemat hinda ning riik toetas maheteraviljakasvatajaid erakorraliselt 1,5 miljoni euroga.
Ülejäänud taimekasvatussaadused (aianduskultuurid, kartul, söödakultuurid, kaunviljad jm) mahuvad ära 1/3 taimekasvatustoodangu väärtusesse. Võttes arvesse eri kultuuride saagikuste ja kasvupindade muutusi, 2021. aasta hinnataset ja makstud toetusi, suureneb selle osa väärtus 2020. aastaga võrreldes 17%.
Loomakasvatustoodangu väärtus taastub
Loomakasvatustootmist mõjutab ilm vähem, kuid hinnakõikumised avaldavad toodangu väärtuse kujunemisele suuremat mõju. Loomakasvatustoodangu väärtus moodustab 40% põllumajanduse kui majandusharu kogutoodangu väärtusest ja selles kajastub 17 miljoni euro ulatuses toetusi. Esialgse hinnangu järgi kujuneb loomakasvatustoodangu väärtuseks 2021. aastal 432,6 miljonit eurot ehk 4% enam kui 2020. aastal. Loomakasvatuse toodangu maht väheneb 2% ja hinnad tõusevad 6,5%.
Hinnangus võetakse muu hulgas arvesse loomade eluskaalu muutus, juurdesünd, tapmised ja eksport. Veiste ja lindude arv selle aasta lõpuks mullusega võrreldes eeldatavalt suureneb, kuid lammaste ja kitsede ning sigade arv väheneb. Loomakasvatussaaduste koguse hindamisel on võetud aluseks eksperthinnang ja kolme kvartali statistilised näitajad. Näiteks eeldatakse aastase piimatoodangu kasvu lehma kohta, kuid kogumahu vähenemist 1% piimalehmade arvu vähenemise tõttu. Piim moodustab 58% loomakasvatuse toodangu väärtusest, mistõttu selle mõju loomakasvatustoodangu väärtuse muutusele on väga suur. 2021. aastal piima kogutoodangu väärtus eeldatavalt suureneb 5% kõrgema kokkuostuhinna tõttu.
Kindlasti ei saa alahinnata teiste loomakasvatussektorite tähtsust. Seakasvatuses väheneb toodangu väärtus eeldatavalt 5% peamiselt kokkuostuhinna languse arvelt. Veiste toodang kajastab nii lihaveisekasvatust kui ka piimaveisekasvatust, väärtuses kajastub ka 12,2 mln eurot toetusi. Ilma toetusteta suureneks veiste toodangu väärtus 9% hinnatõusu arvelt, koos toetustega 19%. Lindude, lammaste ja kitsede kogutoodangu väärtus ilma toetusteta väheneb.
Toetuseid põllumajandussektorisse ligikaudu 270 miljonit
Põllumajandussektorisse suunatakse oluline osa Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) eelarvest. Toetused jaotatakse majandusstatistikas nii toodangu väärtuse hulka kui ka niinimetatud lisasissetulekuks. Toodangu väärtuse hulgas kajastatakse kindla kultuuri või looma kasvatamisega seotud toetused, näiteks erakorraline toetus põllumajandustootjatele COVID-19 kriisist taastumiseks ning tootmisega seotud otsetoetused, 2021. aastal kokku 22,6 miljonit eurot. Lisasissetulekuna kajastatakse näiteks ühtne pindalatoetus, mille eesmärk on tagada stabiilne sissetulek turukõikumiste puhul, ning keskkonnatoetused, mis kompenseerivad osaliselt piirangutest tuleneva tulu puudujäägi. Kokku määrati sellist laadi toetusi 2021. aastal 248 miljonit eurot. Investeeringutoetused esialgses hinnangus ei kajastu, need lisatakse Statistikaameti koostatava lõplike majandusnäitajate investeeringute osa juurde ja avaldatakse järgmise aasta oktoobris.
Kulud suurenevad umbes 8%
Kulud saab jaotada kolme gruppi, milleks on vahetarbimine, kulum ja välised tegurid (tööjõukulud, intressi- ja rendimaksed). Esialgsel hinnangul on 2021. aastal kulud kokku 1198 miljonit eurot ehk 8% suuremad kui 2020. aastal. Seega ületavad kulud kogutoodangu väärtust ja ilma lisasissetulekuta toetuste näol ei saa sektor kuludega toime tulla. Vaid veerand toodangu väärtusest jääb kulumi ja väliste tegurite katteks, mis on vähem võrreldes viimase 10 aasta keskmisega (32%).
Suurima osa (u 67%) kogukuludes moodustab vahetarbimine, mis hõlmab seemne, sööda, energia, väetiste, taimekaitsevahendite, masinate ja ehitiste hoolduse, veterinaariaga jmt seotud kulud. 2021. aastal suurenevad need kulud 9% ja olulist mõju avaldavad siin energia (suurenemine 30%) ja sööt (suurenemine 22%), mille osatähtsus vahetarbimises on 46%.
Kulumi (13,5% kogukuludest) hinnangu aluseks on 2021. aasta I kuni II kvartali kulumi väärtus, mis pärast 2020. aasta tagasihoidlikumat näitajat on julgemalt suurenenud (9%).
Tööjõukulud (14% kogukuludest) suurenevad esialgse hinnangu kohaselt 6%; hinnang võtab arvesse nii palgakasvu kui ka palgalise tööjõu osatähtsust sektoris.
Rendi- ja intressikulude osa kuludes on 5%. Intressikulu kasv on seotud sektori laenukoormuse suurenemisega, intressimäärad on endiselt pigem madalad ja rendikulu võtab arvesse viimaste aastate keskmise rendimakse muutuse koos rendipinna osatähtsusega. Need kulud suurenevad hinnanguliselt 8%.
Tootmisteguritulu suureneb umbes 2%
Lisandväärtus väljendab toodangu ja kulude vahet. Seda on võimalik näidata kolmel erineval tasemel – brutolisandväärtus ehk toodangu väärtusest maha võetud vahetarbimise kulud, netolisandväärtus toetusteta ehk brutolisandväärtusest lahutatud kulum ning tootmisteguritulu ehk netolisandväärtus koos toetustega. Et arvesse võtta kogu sissetulek ehk toetused ja toodang ja näha, kui palju jääb tootjale tööjõu-, intressi- ja rendikulu katteks, vaadatakse tootmisteguritulu. 2021. aastal on selle taseme lisandväärtuse suurenemine (2%) tagasihoidlikum kui väliste tegurite kulu kasv (7%), mistõttu ettevõtjatuluna jääb tootjale taskusse ligi 5% vähem kui eelmisel aastal.
Põllumajanduse majandusharu kogutoodangu väärtus koosneb taime- ja loomakasvatustoodangu väärtusest ning lahutamatute kõrvaltegevuste ja põllumajanduslike teenuste väärtusest. Teenuste ja kõrvaltegevuste osatähtsus on ligikaudu kümnendik ja selle hinnangu aluseks on üldjuhul kolme eelmise aasta keskmine näitaja.
Detailsemad andmed on avaldatud Statistikaameti kodulehel statistikatööna PM54
