Vabariigi Valitsus kiitis 16. detsembril heaks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) riikliku strateegiakava 2023–2027 eelnõu esitamise Euroopa Komisjonile edasiste läbirääkimiste alustamiseks.
„Valitsuse otsus on äärmiselt oluliseks vaheetapiks uue põllumajanduspoliitika tõrgeteta rakendamisel Eestis alates 2023. aastast,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse. „Liikmesriikidel on kohustus esitada oma strateegiakava eelnõu Euroopa Komisjonile hiljemalt 2022. aasta 1. jaanuariks, mis on seadnud nii nende koostamise kui ka riigisisese kooskõlastusprotsessi märkimisväärse ajasurve alla. Loodame juba lähikuudel Euroopa Komisjonilt strateegiakavale esialgse hea tagasiside saada.“
„Strateegiakava on suunatud keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmisele ning konkurentsivõimelise põllumajanduse ja elujõulise maapiirkonna saavutamisele. Oleme püüdnud leida tasakaalu, mis tagaks meie põllumajandus-, toidu- ja muude maaettevõtete edukuse, keskkonna hoiu ning kohalike kogukondade ja maapiirkondade elujõu. Arvestades valdkonna probleemide tähtsust, tuleb selleks kõigeks panustada ka teadmistesse ja innovatsiooni,“ tutvustas Urmas Kruuse lühidalt strateegikava eelnõud. „Strateegiakavas on ette nähtud 47 toetusmeedet põllumajandus- ja toiduainesektori, metsanduse, maaettevõtluse ja kohalike kogukondade toetamiseks.“
Maaeluministri sõnul jõuab kava kaudu aastatel 2023–2027 Eesti põllumajanduse ja maaelu arenguks ligikaudu 1,4 miljardit eurot Euroopa Liidu raha – sellest miljard eurot otsetoetustena ja 440 miljonit eurot maaelu arengu toetustena. Viimastele lisandub veel Eesti enda kaasrahastus 185 miljoni euro ulatuses.
Strateegiakava on programmdokument Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamiseks Eestis aastatel 2023–2027. Esimest korda on ühtse programmdokumendiga hõlmatud nii otsetoetused (ühise põllumajanduspoliitika I sammas) kui ka maaelu arengu toetused (ühise põllumajanduspoliitika II sammas) – viimaseid on seni rakendatud läbi maaelu arengukavade (praegu Eesti maaelu arengukava 2014–2020).
Ühise põllumajanduspoliitika riikliku strateegiakava koostamine on Maaeluministeeriumi eestvedamisel toimunud tihedas koostöös majandus- ja sotsiaalpartneritega alates 2019. aastast. „Arvestades erinevaid katsumusi rohe- ja digipöörde, kestlike toidusüsteemide ning muudes valdkondades, on eri valdkondade rahastusvajadused kordades suuremad kui võimalused. Samas usun, et oleme saavutanud kokkuleppe, millega saaks hoitud kõik hea, mida oma toidutootmise ja keskkonna juures hindame“ lisas minister.
Strateegiakava ja selle koostamise kohta on võimalik lugeda detailsemalt Maaeluministeeriumi kodulehel.
