Meditsiinilise biokeemia professor meditsiinidoktor Mihkel Zilmer ütles põllumajanduskoja infotunnis „Müüdid ja tegelikkus: loomakasvatuse ja lihatootmise roll“, et tema moto on kogu aeg olnud: „Normaalne ühiskond toimib vaid teaduspõhisuse ja mõistuspõhise mõtlemise samaaegsel kooskasutamisel“.
Oma ettekandes näitas professor Zilmer, miks liha on süsteemsel käsitlusel vajalik tipptoiduaine ja analüüsis ka seda, miks levitatav info, milles liha võrdsustatakse pelgalt valguga, pole teaduse ega inimese ainevahetuse mõttes korrektne, vaid tegelikult on see eksitav ja vassiv. Tartu Ülikooli professor selgitas, et tihti produtseeritavad limiteeritud lähenemised toiduainetele tekitavad üha rohkem probleeme ja eksitavad tarbijaid, mis muudab aina aktuaalsemaks normaalse söömise kaitsmise vajaduse. Põllumajanduskoja infotundi saab järele vaata siit.
Tervise Arengu Instituudi toitumissoovituste kohaselt võiksid segatoidulised inimesed punast liha (sh sea-, veise-, lamba-, kitseliha) süüa kuni 700 grammi nädalas (kuumtöötlemata kujul). Toitumissoovitused leiab TAI kodulehelt.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus ütles, et viimastel aastatel on põhjendamatult kasvanud surve siinsele loomakasvatusele ja lihatootmisele. „Loomakasvatus ja lihatootmine on Eestis viimase 30 aasta jooksul kordades kahanenud. Aeg-ajalt kostub, et Eestis peaks põllumajandussektorit veelgi koomale tõmbama, kui räägitakse keskkonnahoiust, loomade heaolust ja kliimaeesmärkidest. Ehk ainus variant oleks loomade arvu vähendamine, mis aga seab ohtu meie toidujulgeoleku ja läheb vastuollu Pariisi kokkuleppes ühiselt paika pandule, et kliimaeesmärkide saavutamine ei tohi ohustada toidutootmist,“ kommenteeris Sõrmus.
„Kohaliku toidutootmise vähendamine tähendab paratamatult kodumaise toidu asendumist anonüümse importkaubaga. Ma pole kindel, et Eesti tarbija sellist arengut ihkab, vaadates kasvõi erinevaid uuringuid. Siinne põllumajandus- ja toidutootmissektor on kogu maailma lõikes üks keskkonnasäästlikumaid ja paistab silma teadlastega tihedas koostöös. Kui EL-i põllumajanduse kasvuhoonegaaside heitmed on võrreldes 1990. aastaga vähenenud 20%, siis Eestis on põllumajandussektori kasvuhoonegaaside heitkogused samal perioodil vähenenud ligi 45%. Teisisõnu, põllumajanduse intensiivsus on kokkuvõttes pigem madal,“ lisas ta.
Loomakasvatuse valdkond vajab senisest laiapindsemat ja täpsemat mõtestamist ning arusaamist. See on ka üks põhjus, miks põllumajanduskoda avas praktilise veebilehe www.lihafaktid.ee, mis näitab põhjalikumalt loomakasvatuse ja lihatootmise köögipoolt, uurides sealhulgas ka hetkel väga aktuaalseid keskkonnahoiu ja loomade heaolu tagamise põhimõtteid.
