Polli marjad võivad edaspidi koos teiste Eestis kasvatatud õunte ja marjadega jõuda välisturule. Just selle eesmärgiga loodi äsja tulundusühing Polli Fruit. Rõngu Aia juhatuse esimehe Toomas. Rüütmanni sõnul oli puuvilja- ja marjakasvatajail viimane aeg koonduda ühisesse organisatsiooni, et madalseisust välja tulla.
Parandatakse müüki
“Ühistu annab eeskätt väiketootjaile,turul suurema sõnaõiguse ja paremad müügivõimalused,” nentis Toomas Rüütmann, kes on üks Polli Fruiti asutajaid. “Tunnustatud tootjaorganisatsioon on vajalik ka välisturule minekuks. Praegu pole tunnustatud puuviljatootjate ühistut vaid neljas Euroopa riigis: Luksemburis, Lätis, Leedus ja Eestis.”
Rüütmanni jutu järgi aitab ühinemine tootjatel end ka Eesti turul paremini sisse seada. “Keegi ei tule saagile põllu äärde järele, vaid tuleb ise ennast välja pakkuda,” rõhutas ta.
Tema juhitaval ettevõttel on Poliis 55 ja Rõngus 157 hektarit õunaaeda, lisaks paarikümnel hektaril sõstrapõõsaid. Mullu -müüdi Rõngu Aia kaubamärgi all poodides 350 tonni õunu, 650 tonni läks Põltsamaa Felixi mahlapresside alla.
Paradoks
Toomas Rüütmann avaldas lootust, et aasta lõpuks kuulub tulundusühingusse kümme suuremat kasvatajat, kuid nagu ta toonitas, oodatakse sinna ka kõiki väiksemaid ettevõtjaid.
Rõngu Aia juhatuse esimehe meelest on kodumaise toodangu levikut takistanud see, et pole ühtset jaotuskanalit.
“Kaootilisus on olnud kahjulik nii kasvatajale kui kauplustele,” rääkis ta. “Eesti õuna- või mustasõstratooteid pole poodides saada, suured hulgiketid pole neid aga väiketootjalt ostnud, sest pakutavad kogused on olnud väikesed ja ebastabiilse suurusega.”
Rüütmann näeb Eesti õuntele turgu Soomes. Enamik õunu tuleb seal Ahvenamaalt, kuid paraku jääb sellest vaheks ning uusi istandusi napib.
“Soomlased teavad Eesti õunasortidest palju ning kui suudame nõutava kvaliteediga piisavalt suuri koguseid pakkuda, leiaksime seal turgu,” lisas ta.
Eesti maaülikooli Polli aiandusuuringute keskuse juhataja Ave Kikas ütles, et keskus annab ühistu liikmetele nõu uute aedade rajamiseks ning jagab agrotehnilist teavet kvaliteetsete õuna- ja marjakultuuride kasvatamiseks. Samuti aidatakse korje, saagi säilitamise, turustamise ja väärindamisega.
Selveri ostudirektor Tiiu Valk lausus, et väiketootjate koondumine on suure jaeketi silmis positiivne märk, sest nii suudetakse tegutseda efektiivsemalt ning tagada oodatav maht ja kvaliteet.
ARVAMUS
Kati Kusmin, ETK juhatuse esimees
Suure jaekaubandusette-võtte seisukohalt lihtsustab kauba koondamine tulundusühistu kaudu kindlasti toodete poelettidele jõudmist. Kõigi meie ligi 300 A ja O, Konsumi ja Maksimarketi varustamine käiks väiketootjale üle jõu, ent piirkondlikult on see igati sobilik.
Egon Valdaru (Sakala)
