Iga eduka ettevõtmise eelduseks on vajaliku oskusteabe olemasolu. Selles osas ei ole põllumajandus mingi erand ning kuna vajaminev oskusteave on pidevas muutumises, siis oli see põhjuseks, miks KEVILI Põllumajandusühistu ja Jõgeva Sordiaretuse Instituut otsustasid rajada katsed, mis annaks vastuseid põllumehi huvitavatele aktuaalsetele küsimustele. Selleks, et katsetingimused oleksid võimalikult sarnased tegelikule tootmisele, rajati katsed tootmispõldudele.
Kuna tegemist oli teraviljakatsetega, siis lähtuti põhimõttest, et katsekohad hõlmaksid Eesti põhilisi teraviljakasvatus piirkondi. Katsete läbiviimiseks valiti järgmised ettevõtted: Avispeamees OÜ ja Aru POÜ Lääne – Virumaal, Pilsu talu Tartumaal, Puide talu Valgamaal, Kookla Seemnekeskus OÜ Viljandimaal ning Toomas Tobrelutsu talu Põlvamaal. Toomas Tobrelutsu talus oli üldisele katsele lisaks veel ka otsekülvi katse.
Katse rajamine
Katse eesmärgiks oli võrrelda Eestis enamlevinud suviteraviljade sorte omavahel, hinnata nende haiguskindlust ning vaadata, millist mõju avaldab saagile fungitsiid. Katses oli 8 suvinisu-, 10 odra- ja 8 kaerasorti. Neist 22 sorti oli külvatud kõigis, 1 kaera ja 1 suvinisu sort osas katsekohtades. Igas kohas oli kokku 24 sorti kahes korduses. Ühe korduse taimi töödeldi fungitsiididega, teine variant oli pritsimata.
Katsed külvati tootmispõldudele. Kahe tehnoraja vahel eraldati enne põhikultuuri külvi katseala suurusega 24 x 60 m. Katsealal rakendati üldkülvi agrotehnoloogiat.
Erinevates katsekohtades ei olnud eesmärgiks ühesugune agrotehnika, vaid kasutati antud ettevõttes käibivat. Herbitsiidide valikul arvestati põllul kasvava kolme teravilja liigiga ning seetõttu ei olnud ka preparaadid samad.
Katsetega seotud tegevused
Kasvuperioodi jooksul tehti katsetel vaatlusi. Hinnati taimehaiguste levikut Eesti erinevates piirkondades ja samas ka erinevate sortide haiguskindlust. Kokku tehti selliseid vaatlusi 4 korral 7 erinevas katsekohas ning tulemused olid kõigile huvilistele operatiivselt kättesaadavad Jõgeva Sordiaretuse Instituudi kodulehe kaudu.
Igas katsekohas toimus suvel ka põllupäev, mille eesmärgiks oli tutvustada põllumeestele konkreetset katset, anda ülevaade taimehaiguste esinemisest ja levikust erinevates Eesti piirkondades ning võrrelda erinevate sortide nakatumist taimehaigustesse. Samuti tutvuti katses osalenud ettevõtete teiste põldude ning tootmistingimustega. Algselt olid põllupäevad mõeldud eelkõige antud piirkonna põllumeestele, aga tegelikkuses kujunes nii, et huvilisi oli päris palju ka kaugemalt. Arvestades põllupäevadel osalejate arvu, võib arvata, et sellised katsed ning põllupäevad on tootjatele olulised ning vajalikud.
Kokkuvõte.
Katsetulemused näitavad, milliseid tulemusi erinevad sordid erinevates Eesti piirkondades erineval agrofoonil kasvatades annavad. Ühe aasta katseandmed annavad sortide erinevustest ja fungitsiidi mõjust esialgse pildi, aga kui esimesele aastale lisanduvad ka järgnevad, siis kujuneb juba teatud andmestik, millest saab lähtuda sortide valikul ja taimekaitsega seotud otsuste vastuvõtmisel.
Esimene aasta oli eelkõige mõeldud süsteemi käivitamiseks ja testimiseks ning võib öelda, et see möödus küllalti edukalt ja mis kõige tähtsam – koostöö käivitus hästi. Kõik tootjad, kelle põldudel katsed toimusid, andsid enda poolt parima ettevõtmise õnnestumiseks ning edukalt käivitunud koostöö viis selleni, et 2009. aasta sügisel külvati ka taliteravilja katsed põllumeeste põldudele.
