Vist on kõigile praeguseks selge, et nisu on teraviljadest üks nobedamaid selleaastaseid hinnatõstjaid. Mis on aga aasta kõige kehvema hinnatõusuga teravili? Riis. Riisi hind on selle aasta algusest kaotanud pea 22 protsenti, samal ajal kui nisu on kosunud pea 34 protsenti. Nende teraviljade hinnaerinevus tonnidesse arvestatuna on rebinud end 2008. aasta veebruari tasemele, kui võtta aluseks riisi ja nisu lähimate futuurlepingute hinnad. Sealt veebruarist läks edasi umbes kaks kuud ning riis saavutas oma rekordhinna, kuigi nisu jõudis selleni pisut enam kui kuu aega varem. Tänaseks on nisu veel ühe rekordi visanud, kuigi oluliselt nõrgema. Augusti alguses kätte võideldud 8,15 dollarit buššelist on säravaim tipp viimase kahe aasta jooksul. Samuti on riis vedanud endale viimase kolme ja poole aasta madalaima põhja alla 10dollarilise hinnaga 100 naela (ehk cwt) kohta.
Edasi loe Äripäevast
Loomulikult peab arvestama võimalusega, et ajalugu ei pruugi end korrata ning hinnaliikumiste taga on erinevatel aastatel küllalt erinevad faktorid. Aga sellegipoolest ootavad riisile pärast nii madala profiili hoidmist hinnatõusu ka valdkonna suuremad asjatundjad.
Üks paljudest meedias sõna võtnutest on Commodity Broking Servicesi tegevjuht Jonathan Barratt, kes maandab valdkonna hinnariske oma klientide jaoks ning kes pani täppi ka nisu ja maisi hinnatõusu ootusega. Tema prognoosib toormele 33protsendilist hinnatõusu juba detsembriks. Kas tuleks hakata varuma?
Ka mu kolleeg kirjutas mõni aeg tagasi, et võib-olla peaks oma toidulaua katmisel varsti rohkem just riisi kasutama, arvestades, et kõik muu kisub kalliks. USA põllumajandusministeeriumi hinnangul kasvab just riisi tarvitamine algaval hooajal (septembrist alates) maailmas 4 protsendi jagu.
Umbes sama palju suureneb ministeeriumi augusti esimestel nädalatel avaldatud prognoosi kohaselt ka riisi toodang ning jõuab algaval hooajal kõigi aegade rekordtaseme 459,2 miljoni tonnini. Perioodi lõpuks peaks laovarudesse jääma 97,5 miljonit tonni kasutamata riisi, mis on selleaastastest varudest 2,7 protsenti rohkem. Lõppeva hooaja varusid hinnatakse suurimateks alates 2003. aastast ning nisu puhul külluslikumateks alates 2002. aastast. Seega võib osa riisi selleaastasest hinnalangusest võrreldes saiamaterjaliga panna võimsa puhvri arvele, kuigi prognoositud tasemeid võib alati ohustada kas ebasoodne ilm või looduskatastroofid, mida tuleb samuti küllalt tihti ette.
See aga tuleviku väljavaateid ilmselt ei pidurda, mida esmaspäevane kauplemispäev riisi hinna neljaprotsendilise kerkimisega ka näitas. Turgudel levis veel eilegi mure, et üleujutused maailma suuruselt kolmandas riisieksportija Pakistani pinnal, ning Hiinas, kus kasvatatakse umbes kolmandik maailma riisist, võivad saaki kahjustada.
Veel hiljuti aga hoidis riis päris madalat profiili. Suurim hinnavahe, mida kiiremad ilmselt ka ära kasutasid, ilmnes 5. augustil, mil võrdsele (dollarit tonni kohta) baasile viidult maksis nisu pea 53 dollarit riisist rohkem. Tegemist on suurima hinnaerinevusega riisi kahjuks alates 27. veebruarist 2008. aastal. Sama aasta aprillis tegi riis juba artikli alguses mainitud rekordi ning möödus nisust 241,66 dollariga. Bloombergi aegridadele tuginedes on viimasel kümnel aastal riis maksnud nisust keskmiselt 41 dollarit rohkem ning juba esmaspäeva hilisõhtul oli riisi allajäämine nisule vähenenud 10,3 dollarile.
Kõikide toiduainete hinnatõus avaldab muidugi tugevat mõju toiduainetööstusele ning selle kaudu ka tarbijatele. Eriti ebameeldivaks teeb loo asjaolu, et kõrgemate hindade ootuses on võimalik varusid kenasti kinni hoida (mida varem sõlmitud lepingutega juba ära lubatud pole) ning süvendada kõrvalekaldeid veelgi.
Kui uskuda, et hinnad ja nende omavahelised suhted peaksid liikuma tagasi oma ajalooliste keskmiste trendide juurde, ilutseb riisi pea kohal küllaltki kõrge lagi, aga tulemus võib kujuneda ka võrdlustoorainete korrigeerumiseks madalamale. Maiamatel tasuks sel teraviljal kindluse mõttes siiski silm peal hoida ning positsioone kindlustama asuda.
