8. septembril toimunud Eesti toidu visioonikonverentsil 2021 “Vastandlikud tunded” keskenduti peamiselt kahele võtmeteemale – kuidas toodetakse toitu tulevikus ning millises suunas liiguvad toitumistrendid. Üheks olulisemaks konverentsil kõlama jäänud mõtteks võib pidada kohaliku toidu olulisust, kuivõrd inimese geenid ja mikrobioom on kohanenud lähiümbruses kasvava toiduga.
Konverents on järelvaadatav SIIN ning ettekanded asuvad SIIN.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Meeli Lindsaar rõhutas konverentsi avakõnes, et Eesti toit on põllumajanduskojale väga oluline, sest koja liikmed teevad igapäevaselt kõik selleks, et meie toidulauda kataks mitmekesine ja täisväärtuslik kodumaine toit. “Eesti toit on hinnatud ja maal on hea elada – see on valitsuse poolt heakskiidetud Eesti põllumajanduse, kalanduse arengukava juhtmõte. Eestis elav inimene on see, kes sööb tavaliselt umbes kaks-kolm korda päevas, eelistatult head, maitsvat, toitaineteküllast kodumaist toitu ja Eestimaal on tegelikult ju ka hea elada,” lisas Meeli Lindsaar.
Kohaliku toidu eelistest rääkis ka bio- ja toiduainetehnoloog Kaarel Adamberg, kes rõhutas kohaliku toidu kvaliteeti ja puhtust ning tõi peamise eelisena välja selle, et inimese geenid ja mikrobioom on kohanenud lähiümbruses kasvava toiduga. «Eestlane võib chia seemneid süüa, aga ma arvan, et tema vastuvõtlikkus on palju väiksem kui inkadel, kes on neid sajandeid söönud, mis muidugi ei välista, et mõne sajandi pärast on ka eestlased nendega hästi kohanenud,» ütles Kaarel Adamberg. Samuti ei saa tema sõnul vähem tähtsustada kohaliku toidu tarbimise positiivset mõju majandusele.
Aasta Põllumees 2020, piimakarjakasvatusega tegeleva OÜ Remmelgamaa juht Kaja Piirfeldt rõhutas arutelu käigus, et peame toidutootmises leidma uusi võimalusi, kuid peame samal ajal hoidma traditsioonilise toidutootmise elus ja jätkusuutlikuna. „Me ei saa traditsioonilise tootmise kadumist endale lubada. Kui täna kuuleme põllumeestena, mida peame tegema teistmoodi või paremini, siis rohkem võiks arutelus keskenduda traditsioonilise tootmise toetamisele ja hoidmisele. Põllumajandus kulutab ressursse, kuid põllumajandus aitab väga palju ka keskkonda, ressursse ja loodust hoida,“ ütles Piirfeldt.
Tulevikku vaadates leidis Piirfeldt, et mingid protsessid on põllumajanduses läinud natuke teistmoodi käima. “Kui varem oli pidevalt püüdlus kasvamise ja efektiivsuse suurendamise suunas, siis uus põlvkond otsib selgelt võimalusi, kuidas asju teha paremini, keskkonnasäästlikumalt ja nutikamalt. Trend on maalähedasema ja lihtsama poole tagasi, traditsioonilisema tootmise poole tagasi, aga põllumajandustootjate ring peab olema mitmekesine,“ ütles Kaja Piirfeldt.
