24. ja 25. juulil oli üle Eesti külastajatele avatud 299 talu, kuhu tehti nädalavahetusel kokku üle 234 000 külastuse. Tegemist on praeguseks seitsmel järjestikusel aastal toimunud avatud talude päeva külastusrekordiga. Avaüritusel Valgamaal esindas Põllumajandus-Kaubanduskoda nõukogu aseesimees Anu Hellenurme.
Anu Hellenurme lausus avaüritusel Valgamaal asuvas Kalde talus, et idee teha selline üritus, avada oma talud ja maaettevõtted, on lihtsalt suurepärane. Seda kinnitab ka osalevate talude-firmade ja aasta-aastalt suurenenud külastajate huvi ürituse vastu. „Põllumajandus-Kaubanduskoda on suurim ühistegevuse organisatsioon, kes koondab enda liikmeskonda nii väiksemad kui suuremad, nii mahe- kui tavatootmisega tegelejad, nii looma- kui taimekasvatajad ning töötlejad – ehk kõik maal ettevõtlusega tegelejad. Meie koostöö on tarneahelapõhine, kus vajame suuremat ja konkreetsemat dialoogi just kõigi teiega, kogu Eesti põllumajandus- ja toidutootmissektoriga, et ühine arutelu ja töö tooks meie lauale kodumaise päritoluga, puhta ja värske toidu,“ sõnas ta.
Anu Hellenurme tõi kena paralleeli muusika ja toidutootmise vahel. „Toidu tootmine on ka osa meie kultuurist, nagu muusikagi – ilma selleta me ei saa. Helilooja Arvo Pärdi kohta on öeldud, et suutlikkus märgata ja oskus ühte heli ära kuulata, on osa tarkusest. Ja ma usun, et suutlikus märgata, oskus näha meie inimeste tegevusi, on ka osa tarkusest. Osa tarkusest – sellest kui suur töö on toitu toota! Ja ma väga usun, et kõik, kes me sööme vähemalt kolm korda päevas, eelistame selle mõtte taustal kodumaist toitu,“ rõhutas Hellenurme.
Igal aastal järjest enam huvilisi
Avatud talude nädalavahetust kokku võttes, oli maaeluminister Urmas Kruuse tulemusega väga rahul, sest tehti ju taludesse üle 234 000 külastuse. „Suur huvi talude ja maaettevõtete külastamise vastu teeb ainult rõõmu ning kinnitab, et maaelu maine püsib hea ning avastamist üha jagub. Avatud talude päevast on nende aastatega kujunenud suurepärane võimalus külastada nädalavahetusel kogu perega Eestimaa erinevaid piirkondi, saada osa maaelu pakutavast mitmekesisusest ning näha oma silmaga, kus ja kuidas toodetakse Eesti toitu ja millega üldse maal tegeleda saab,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse.
„Tänavu torkas silma see, et väga paljudes taludes oli laupäeval rohkem külastusi kui pühapäeval või oli siis külastatavus enam-vähem võrdne,“ tõdes Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö osakonna juhataja Reve Lambur. „Säärane hajutatus kahele päevale aitas luua nii külastajate kui võõrustajate jaoks rahulikuma meelolu, kuna ühest kohast teise tormlemist oli vähem. Samuti jäi silma, et tänavu oli külastajate seas varasemast enam vene keelt kõnelevaid inimesi, eriti noori.“
Reve Lamburi sõnul külastati tänavu enim taas Andre Farmi Tartumaal (üle 5300 külastuse), järgnesid Viljapuuaia talu Harjumaalt ja Andri-Peedo talu Võrumaalt (üle 4000 külastuse). Üle 3000 külastuse tehti järgmistesse taludesse: Hobusaare talu ja Murimäe veinikelder Valgamaal, Saaremaa veintehas, Nopri talumeierei Võrumaal, Suureoja talu Harjumaal, Kase talu ja Viinamärdi talu Tartumaal, Paasiku Koertemõis Harjumaal ning Suuretüki talu Lääne-Virumaal.
Maakondade võrdluses külastuste arv sisuliselt kahekordistus võrreldes eelmise aastaga Hiiu- ja Saaremaal ning Valgamaal. See eest vähem oli külastusi Harju-, Jõgeva-, Põlva-, Tartu- ja Võrumaal. Teistes maakondades püsis külastuste arv sama või mõnevõrra kasvas võrreldes 2020. aastaga.
